suurem Ülemkoja omast). Absolutism ja parlamentarism mujal maailmas • 17.-18. sajandil kujuneb absolutism enamal või vähemal määral välja enamikus Euroopa riikides ( Hispaania, Preisimaa, Austria). • Venemaal kujunes absolutism, mis püsis 20. sajandi alguseni. • Peeter I (1682-1725), kes nooruses külastas Inglismaad pidas pärast parlamendi istungi jälgimist seda ülimalt veidraks valitsemise viisiks. • Rootsis seevastu võeti suund parlamentarismile- rahvaesinduse traditsioonid seal olid vanad ja tugevad.
kaotusi. 31. Saja aastane sõda- millal, miks, kelle vahel ja tulemus. Algas 1337 Inglismaa ja Prantsusmaa vahel kuna Inglise kuningal olid pretensioonid prantsusmaa kroonile. Lõppes Inglimaa väljatõrjumisega Prantsusmaalt. 32. Kes oli Jeanne d Arc? Oli sõjaväe juht. 33. Parlamentarismi algus Inglismaal- mis dokument, millal, sisu ja tähtsus. Algus 1215. aastal. Dokumendiks on suur vabaduste kiri ehk Magna Carta Liberstium. Sisu: piiras kunungavõimu ja rajas teed parlamentarismile. Tähtsus: maksude lubamise ja mittelubamise õigus 34. Esimesed ülikoolid, 7 vaba kunsti, skolastika, perspektiiv, Mona Lisa, akadeemiline maailm- kes selle moodustasid, mille poolest see erines, millist rolli kandsid ülikoolid keskaegses kultuuriruumis? 35. Renessanss ja humanism- millal ja sisu. Pangandus, Boccaccio, Macchiavelli, Kopernik ja Shakespeare. 14. sajand moodustus uus vaimsus. Humanism keskendus inimeste omadustele, vajadustele ja õigustele. 36
....................................................................................................................... ................ ....................................................................................................................... ................ ....................................................................................................................... ................ · Millised parlamentarismile iseloomulikud tavad kujunesid Inglismaal välja 18.saj esimesel poolel? ....................................................................................................................... ................ ....................................................................................................................... ................ .............................................................................................
........................................................................ ....................................................................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................................................................... 4) Millised parlamentarismile iseloomulikud tavad kujunesid Inglismaal välja 18. saj esimesel poolel? ....................................................................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................................................................... ..
Valitsejad andsid usuvabaduse kristluse piires, edendasid haridust ning kergendasid talupoegade elu. Üritasid tugevdada oma riigi majandust kaotades tollipiire ja edendades manufaktuure. 1603, 1613, 1618-1648(pr, rootsi, saksamaa), 1634-1715(Louis IX), 1649-1660, 4.7.1776, 1700-1721, 1756-1763, 1775-1783, 1701(Preisi kuningriigi sünd), 1689, 1679 Habsburgid, Stuartid, Hannoverid, Hochenzollerid, Romanovid, Vasad, Bourbonid. Õiguste billiga pannakse alus parlamentarismile, inglismaad võib sellest ajast nimetada parlamentaristlikuks. Suur Prantsuse revolutsioon 14.juuli 1789-1799 Prantsusmaa valitsemine oli jäänud valgustusest puutumata. Valitses agraarühiskond. Toimis feodaalkord. Maadel oli senjöör ning talupojad rentisid maad. Feodaalne maaomand oli astmeline kuningas oli kogu Prantsusmaa omanik, suurfeodaal oli hertsogkonna valdaja, väikefeodaal väiksemas valduses, lõpuks talupoed. Keeg polnud eraomanik