vabariik Eesti, Iirimaa parlamentaarne monarhia Taani, Hispaania, konstitutsiooniline monarhia Rootsi, Norra *** Suurbritania ja PõhjaIiri Ühendkuningriik on parlamentaarne monarhia. Konstitutsioon ehk põhiseadus puutub. Rahvas valib parlamendi ja parlament valib presidendi. President nimetab valitsustulemuste põhjal ametisse peaministri, kes koostab valitsuse. NB! Parlamentaarsetest monarhiates ei ole presidenti, sest on kuningas/kuninganna. Riigipea (kuningas/kuninganna) on eraldi seisev võimu institutsioon, et tasakaalustada parlamendi ja valitsuse vahelisi suhteid. Nimetab ametisse kõrgeid ametnikke ja täidab esindusrolli (kõned, autasud, välisvisiidid). Valitsus moodustatakse parlamendi valimiste tulemuste põhjal. Kestvus sõltub parlamendi toetusest (umbusaldamise võimalus)
Presidentaalse riigi näiteid. 15. Kes moodustab valitsuse ja kellest sõltub valitsuse püsimine parlamentaarses riigis? 16. Kes valib parlamentaarses riigis üldjuhul presidendi? 17. Milline on presidendi funktsioon parlamentaarses riigis? 18. Millest sõltub see, kes valib presidendi? 19. Mis võib juhtuda, kui parlamendis pole ühel erakonnal selget enamust? 20. Millistes maailmajagudes on rohkem parlamentaarseid ja millistes presidentaalseid riike? Miks? 21. Näiteid parlamentaarsetest riikidest. 22. Enamusdemokraatia + näiteid. 23. Leppedemokraatia + näiteid. 24. Koalitsioon, opositsioon. 25. Millised erakonnad on Eesti Vabariigi Riigikogus koalitsioonis ja millised opositsioonis? 26. Vähemusvalitsus ja ametnikevalitsus. 27. Mis on reziim? 28. Demokraatia kui reziim. 29. Diktatuur + näiteid. 30. Autokraatia + näited. 31. Totalitarism + näiteid. 32. Autokraatia ja totalitarismi erinevused. 33
umbusaldust saab avaldada ainult valitsusele kui tervikule. Saksamaal esineb formaalselt ainult kantsleri individuaalne vastutus, sest umbusaldust saab seal avaldada ainult kantslerile. Võivad esineda ka mõlemad vastutuse liigid koos. See on tavalisem parlamentaarsetes riikides. Eestis on poliitiliselt Riigikogu ees vastutav nii valitsus tervikuna, peaminister kui ka üksikud ministrid. Kahekojalise parlamendi puhul on valitsus harilikult vastutav ainult alamkoja ees. Erandid on parlamentaarsetest riikidest Itaalia ja Jaapan, kus valitsus vastutab mõlema koja ees. Poliitiline vastutus võib valitsusel esineda kahes vormis: 1.usaldushääletuse vormis. See toimub parlamendiliikmete algatusel, kes algatavad umbusalduse avaldamise valitsusele. Valitsuse stabiilsuse tagamiseks on umbusaldusavalduse algatamiseks ja selle edukuseks vajalik rohkem hääli kui tavaliste seaduseelnõude vastuvõtmiseks. Eestis on algatuseks vajalik 21 häält ja umbusalduse
annaabi.ee 
