1917. a Vene revolutsioonidest alguse saanud sündmuste ahel viis Vabadussõja (19181920) kaudu iseseisva Eesti Vabariigi loomiseni. PARLAMENTAARSE VABARIIGI AASTAD · Eesti oli paljurahvuseline riik, kus peale põhirahvuse eestlaste elas venelasi, sakslasi, rootslasi, juute jt, kokku umbes 1 miljon elanikku. · Eesti riigikorra määras kindlaks Asutavas Kogus 15. aprillil 1920 vastu võetud põhiseadus. · Eesti oli parlamentaarselt valitsetav demokraatlik vabariik, kus kõrgeim võim kuulus rahvale: seadusandliku võimu kandja oli Riigikogu. Täidesaatvat võimu teostas parlamendi ees poliitilist vastutust kandev valitsus eesotsas riigivanemaga. · Riigivanem, kelle õlul olid ka mõned riigipea esindusfunktsioonid, täitis eelkõige peaministri ülesandeid. · 1921. aastal sai Eestist Rahvasteliidu täieõiguslik liige. · 1920
Siitpeale algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 7 Konstantin Päts - riigivanem ja esimene presient 1938. aasta 1. jaanuaril jõustus Eesti kolmas põhiseadus, mis kehtestas seni riigijuhi kohustes olnud ühitatud peaministri ja riigivanema ametikohale Eesti Vabariigi presidendi. Sellega oli lõpule jõudnud pikaajaline võitlus, mille sihiks oli parlamentaarselt tasakaalustatud riigikord Eestis. Presidendi staatuse kehtestamine oli selle arengu viimaseks lüliks. Senini esindas Eesti riiki riigivanem (ka riigihoidja), olles samaaegselt ka valitsusejuht. Kuna sagedaste valitsuskriiside ja pikale veninud poliitiliste kauplemiste tulemuseks oli uue valitsuse moodustamine, mistõttu vahetus ka riigijuht, kahjustas see tugevasti rahva hulgas nii riigivõimu kui riigihoidja autoriteeti. Uus põhiseadus sätestas
Mäss läheb tõusujoones kuni 15. oktoobrini, siis toimub üldstreik, mis haarab raudtee, elektrijaamad, telegraafi jt. Elu seiskus täielikult. Tsaar annab rahvale Manifesti 17. oktoobril, millega lubatakse poliitilised õigused (parteide moodustamine) ja riigiduuma. Liberaalid loovad Konstitutsioonilise Demokraatliku partei (KD), selle liikmeid hakatakse kutsuma kadettideks. Tekib veel rida konservatiivseid marurahvuslikke ja monarhistlike parteisid. Liberaalid leiavad, et tuleb tegutseda parlamentaarselt ning lõpetada mässamine. Bolsevikud tahavad jätkata revolutsiooni. Toimubki bolsevike Detsembri mäss Moskvas, aga see surutakse valitsuse poolt maha. · Duuma demokraati periood Järgneb nn. Duuma demokraatia periood. Toimuvad riigiduuma valimised ja tsaar annab välja konstitutsioon. Valitsevaks korraks saab konstitutsiooniline demokraatia. Duuma 7 volitused jäävad piiratuks kuna võimutäius on ikkagi tsaari käes
Eesti oli paljurahvuseline riik, kus peale põhirahvuse eestlaste elas venelasi, sakslasi, rootslasi, juute jt, kokku umbes 1 miljon elanikku. Märkimisväärne hulk eestlasi elas ka väljaspool Eesti Vabariiki, kõige rohkem NSV Liidus. Eesti riigikorra määras kindlaks Asutavas Kogus 15. juunil 1920 vastu võetud põhiseadus. Ajastule omaselt ning iseseisvunud rahva idealismist lähtuvalt oli tegemist tähelepanuväärselt liberaalse põhiseadusega. Eesti oli parlamentaarselt valitsetav demokraatlik vabariik, kus kõrgeim võim kuulus rahvale: seadusandliku võimu kandja oli Riigikogu - sajakohaline rahvaesindus. Täidesaatvat võimu teostas parlamendi ees poliitilist vastutust kandev valitsus eesotsas riigivanemaga. Põhiseaduse üks omapärasid oli selles, et riigipea (presidendi) ametikohta ette ei nähtud: riigivanem, kelle õlul olid ka mõned riigipea esindusfunktsioonid, täitis eelkõige peaministri ülesandeid.
annaabi.ee 
