Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Add link
Parlament on aktiivselt kaasatud õigusaktide koostamisse, mis mõjutavad kodanike igapäevast elu. Need käsitlevad muu hulgas keskkonnakaitset, tarbijate õigusi, võrdseid võimalusi, transporti ning töötajate, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist. Parlament jagab koos nõukoguga Euroopa Liidu aastaeelarvega seotud
Parlament on riigis seadusandlik organ, mis võib olla ühekojaline või kahekojaline (alamkoda ja ülemkoda). Alamkoda koostakse nagu ühekojalist parlamenti, ülemkoda võidakse kujundada, kas a)tsensuslik printsiip: kuuluvuse annab aadlitiitel või ametikuht; b) territoriaalne printsiip: vastava piirkonna hääledustel.
Parlamentaarne demokraatia - (riigi poliitika keskmes on parlament koos valitsusega) rahvas valib parlamendi saadikud, enim kohti saanud partei moodustab valitsuse, kes annab aru parlamendile ja peab ka oma ettepanekute elluviimiseks saama nõusoleku parlamendilt. Alati kui valitakse uus parlament moodustatakse ka uus valitsus.

Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba ettevõtlus on tähtis. F.D.Roosvelt(1932) president- riiklik sekkumine, kriisist välja.
Parlament – Riigikogu , täidesaatvat võimu – valitsus . Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis peale peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid .Riigikogus oli esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad ( sh . saksa ja vene vähemusrahvuste ) parteid.
Parlamentaarne monarhia - Riigivorm mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga.

Parlament – kõrgeim seadusandliku võimu organ demokraatlikus riigis; valitakse üldrahvalikel valimistel Parlamentaarne demokraatia – demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses (näiteks Briti Ühendkuningriik, Eesti)
Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim võimuinstitutsioon. Täidesaatev võim on valitsus, ks juhib praktiliselt riigi elu. Valitsus ja parlament peavad üksteist toetama, vastasel juhul valitsuskriis.
Parlament – diskuteerib välis- ja kaitsepoliitika üle, õigusloomega seotud projekt riivab tema komisjon ja eesistujariik informeerivad teda kriminaalõigussüsteemi aluseid, võib ta nõuda

Parlament on kui kollegiaalne organisatsioon: plenaaristung, komisjoni istung, hääletamine; Saadikud: parteid ,fraktsioonid; Suhtluskanalid: komisjonid; Tugistruktuurid: kantselei, nõunikud.
Parlament - sh parlamendi pädevus ja parlamendi liikmete õiguslik staatus 38. Parlament on riigi seadusandlik esindusorgan, mis võtab vastu seadusi – üldkohustuslikke käitumiseeskirju.
Parlament - tekkis kuninga ja vasallide vastuolu tõttu, kutsuti kokku kuninga esinduskogu(ülemkoda:suurfeodaalid, suuraadlikud; alamkoda:alamaadlid, vaimulikud ja linlaste esindus).

Parlament – ülesehitus Euroopa Parlament on ainulaadne rahvusülene institutsioon, mille liikmed valitakse demokraatlikul teel otsese üldise valimisõiguse alusel.
Parlament on vastutav seadusandlikes küsimustes, mis on seaotud rahvusvaheliste su- hetega ning ka kontrolli teostamises välis –ja julgeolekupoliitika valdkonnas.
Parlament on siiski väljendanud mitmel korral muret ELi institutsioonilise raamistiku puudulikkuse ja laienenud liidu rahastamiseks vajalike lisaressursside pärast.

Parlament - rahva poolt), Riigikogu (100 Riiginõukogu liiget) (ülemkoda, 40 saadikut, osaliselt valiti, osaliselt määrati) • parlamendi õigusi piirati tugevalt
Parlament on Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu (Národná Rada Slovenskej Republiky), mis valitakse otsevalimistel proportsionaalse süsteemi alusel neljaks aastaks.
Parlament on ka järelevalveorgan, millel on õigus kinnitada määramised Euroopa Ühenduste Komisjoni ja seda laiali saata, milleks on nõutav 2/3 häälteenamus.

Parlament - volitused ja menetlused Alates lepingute revideerimisest on Euroopa Parlamendi osatähtsus Euroopa Liidu institutsioonide hulgas üha kasvanud.
Parlament 1640 - 1648). Pikas parlamendis domineeris jõukas maa-aadel ning kaubandusega seotud suurkodanlased, kes saavutasid kuningalt suuri järeleandmisi.
Parlament - kannab demokraatlikes riikides kõrgeimat seadusandlikku võimu, rahva valitud esinduskogu. Parlament on ühe- või kahekojaline.

Parlament on võimeline nullima vähemusvalitsuse seaduseelnõusid ja parlamendi valitsusenamus võib nullida kõik opositsiooni eelnõud.
Parlament on vastu võtnud terve rea resolutsioone, milles mõistetakse hukka valitsusi, kes on vastutavad inimõiguste rikkumise eest.
Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president.

Parlamentaarne korraldus –  Rahva s  valib  parlam e n di s a a dikud  ots e s e l  valimis el.   Pre sid e n di  valib  parlam e nt.
Parlament on see , kes astub võimu lähedale siis , kui kuningas ja monarhia on nõrgenenud ja kehtestab siis oma võimu.
Parlament – Riigikogu – ja valitsus parandada riigi toimimist ning vastutustundlikumalt kasutada maksumaksja raha.

Parlament 24 - liikmeline ja valitakse 5-ks aastaks  Mere- ja õhuväge pole, vajadusel osutab neile abi Prantsusmaa.
Parlament on endiselt jäänud demokraatia oluliseks sümboliks, omades ka mitmeid kaalukaid valitsemisfunktsioone.
Parlament – kõrgeim seadusandlik võim EST – Riigikogu, RUS – Riigiduuma, GER – Liidupäev, USA - Kongress

Parlament - seadusandlikvõim, 101 liiget, valida saab 18+ ja EV kodanik, kandideerida saab 21+ ja EV kodanik.
Parlament on 2 kojaline, mõlemad valit rahva poolt, I vab ajal valit ka proportsionaalse häälteenamusega.
Parlament - Seadusandlik võim *Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud.

Parlament on riigi tähtsaim organ. Teised võimustruktuurid peavad seadusandliku võimuga alati arvestama.
Parlament on pigem seadusandja kui seadustegija, sest 80% seaduseelnõudest tuleb väljastpoolt parlamenti.
Parlament - kannab demokraatlikes riikides kõrgeimat seadusandlikku võimu, rahva valitud esinduskogu.

Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler.
Parlament - otseste valimiste kaudu viieks aastaks moodustatav EL juhtimisorgan, koosneb 626 liikmest.
Parlament on riigiseadusandlik esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikku eeskirju.

Parlamentaarne demokraatia on esindusliku demokraatia vorm, mis realiseerub rahva poolt valitud esindajate tegevuses.
Parlament - rahva esinduskogu, mis omab seadusandlikku võimu riigis Eestis kutsutakse riigikoguks.
Parlament on täiel määral kasutanud oma eelarve menetluse õigust liidu poliitika mõjutamiseks.

Parlament on esindusdemokraatia keskne institutsioon ja saadikud sellele sisu andvad indiviidid.
Parlamentaalne vabariik - sellise riigi korralduse puhul valib parlamendi saadikud rahvas otseselt valimisted.
Parlament - 40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline

Parlament on ühekojaline, 200 saadikut, valitakse neljaks aastaks. 2011 järgmised valimised.
Parlament – Ajapikku kuningas rikkus Magna Charta Liberatumit, kehtestas liialt suuri makse.
Parlament on Euroopa Liidu Nõukogu (nõukogu) kõrval ELi peamine seadusandlik institutsioon.

Parlament on Euroopa Liidu Nõukogu kõrval Euroopa Liidu peamine seadusandlik institutsioon.
Parlament - riigi kõrgeim seadusandlik kogu rehetare - ehitis, kus elati ning kuivatati ja
Parlament on riigi või tema omavalitsusliku allüksuse kõrgeim seadusandlik esinduskogu.

Parlamentaalne - seadusandlik võim on parlamendil 27.Kes on maavanem? Maakonda juhtiv ametnik.
Parlament - seadusandlik, rahandusalased volitused, järelvalve täidesaatva võimu üle.
Parlament on vahelüli rahva ja võimu vahel, mis peab ka arvestama vähemuste arvamusi.

Parlament - kahekojaline Rahvuskogu valitakse üldistel otsestel valimistel 4 aastaks.
Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel.
Parlament – kahekojaline parlament, mille kodadest suurema võimuga on Rahvakoda.

Parlament – Eesti ülemnõukogu Põhiseaduse loomine . Põhiseaduslik assamblee
Parlament - kõnekoda(Est,riigikogu,Lät,seim,Pr,rahvusassamblee)4 aastat.
Parlament – (Eestis Riigikogu) on kõrgeima seadusandliku võimu organ.

Parlament on riigi seadusandlik võimuorgan, mis on valitud rahva poolt.
Parlament – kõrgeim seadusandliku võimu organ demokraatlikus riigis.
Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud.

Parlamentaalne võim – parlamendi ülemuslikkus, presidendil esindusfunktsioon.
Parlament on nõukogu kõrval ELi peamine seadusandlik institutsioon.
Parlament - valitav rahvaesindus, riigi kõrgem seadusandlik organ.

Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga.
Parlamentaarne v – võim parlanendi käeas, presidendil esindusfunkts.
Parlamentaarne monarhia - valitsemisviis, mille puhul rahvas valib parlamendi.

Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ.
Parlament – riikides võivad olla ühe- või kahekojalised.
Parlamentaarne monarhia – oli absolutismis ja vabariigi vahepealne vorm.

Parlament – Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule.
Parlamentaarne revulutsioon - SPR eelmänguks sai generaalstaatide kogunemine
Parlament - demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan.

Parlament on kodanike esindusorgan mille ülesandeks on:
Parlament on näiteks Rootsis, Eestis, Lätis ja Taanis.

Parlament - on üleriigiline seadusandlik esindusorgan.
Parlament – põhifunktsioon on legislatiivfunktioon.
Parlament on ajalooliselt kujunenud kui esindusorgan.

Parlament – Kõrgeim kohtuorgan, rahvaesindus.
Parlament ise on ühekojaline ja seal on 230 kohta.

Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik.
Parlament – kaupmehed, keskkiht, puritaanid.
Parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus.

Parlament - liikmete arv 50, võim vähenes.
Parlament on kahekojaline, mis on võrdsed.

Parlament — Eesti Vabariigi Asutav Kogu.
Parlament – üleriigiline rahvaesindus

Parlament - 100 liikmeline,1 kojaline
Parlament - seadusandlik riigivõim

Parlament on kõvem kui valitsus.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Parlamentaarne riigikord – parlamendi suur osakaal riigis kuna ta: 1) töötab ja annab välja seadusi 2) valib presidendi 3) nimetab ametisse peaministri ja seejärel kogu valitsuse 4) kinnitab riigieelarve jpm.
Vote UP
-3
Vote DOWN
Parlamentaarne riigikord - valitsuse moodustab parlament, kellele valitsus peab ka

Vote UP
-6
Vote DOWN
Parlamentaarne riigikord - esindusdemokraatia väljendus -jooksev asjaajamine ja riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindajate poolt.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun