Eesti ajalugu 1920-1940
Loetletud suurte parteide
kõrval tegutsesid pisirühmitused, nagu Majaomanike Liit, Üürnike Liit, Vene Rahvuslik Liit jmt.
Eesti Vabariigi põhiseaduse koostamine tõstatus tähtsaima ülesandena Asutava Kogu ette
juba kokkuastumisel. Pärast pikemaajalisi eeltöid jõuti 15. juunil 1920. aastal konstitutsiooni
vastuvõtmiseni. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Rahvale anti
võimalus teostada oma võimu parlamendivalmimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse kaudu.
Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme
aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20. eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui
naisi. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid
ja riigivanem. Viimane täitis peaministri rolli, millele lisandusid mõningad riigipea funktsioonid