parlamendiliikmete küsimuste arv ja nende piiranguteta sisu, ei takista Riigikogu funktsionaalset tööd ning kas Eesti ikka vajab 101. parlamendiliiget? 1.2. Reegel, mida suurem parlament, seda piiratum on üksikparlamendiliikme tegevus, on selgesti näha Poola Sejmi puhul, kus üksiksaadik ei saa seaduseelnõu esitada. Eestis seevastu on eelnõude esitamise õigus kõigil parlamendisisestel organitel. Üksiksaadikud nii Eestis kui Leedus kasutavad aktiivselt antud õigust, sest sisulisi piiranguid eelnõudele ei ole seatud ja tehnilised piirangud ei ole samuti pärssivad. Sellegipoolest avaldub kõigis kolmes riigis selgesti valitsuse eelnõude heakskiidu osakaal, mis jätab saadikud seadusandluse sisulise mõjutamise seisukohalt tagaplaanile. Tekib küsimus, kas parlamendisaadikud esitavad eelnõusid vaid
Eelnõude algatamisel on tähelepanu all kaks peamist aspekti: piirangud ja eelnõudele esitatavad tehnilised nõuded. Piirangud jagunevad arvulisteks, ajalisteks, tehnilisteks ja sisulisteks. Arvulised piirangud seavad saadikute arvule, mis on eelnõu algatamiseks minimaalsed, näiteks Poolas on vajalik 15 saadikut. Ajalised piirangud lubavad üksiksaadikul esitada eelnõusid teatud aja tagant, näiteks üks kord aastas. Eestis on eelnõude algatamise õigus kõigil parlamendisisestel organitel saadikul, fraktsioonil ja komisjonil ning valitsusel. Seda õigus kasutavad saadikud aktiivselt, olles valitsuse järel kõige suuremad eelnõude algatajad. Mina leian, et eelnõud võib algatada igaüks kui vähegi soovib, aga selle läbiviimine ei tohiks olla väga kerge. Kui saadik tahab, siis las algatab eelnõu, kuid tal peab olema piisavalt argumente tõestamaks, et antud teema on tõsine ja vajab muudatusi.