üldaktina ning need tuleks asendada kas Vabariigi Valitsuse või rahandusministri määrustega” 3 […] Riigiõigusteadlane Taavi Annus kirjutab, et määrusandlus tähendab seadusandliku võimu poolt täidesaatvale võimule antud õigust vastu võtta üldakte . 4 Määrus on halduse üldakt, mille annab välja täidesaatev organ piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks, määrus on kolmandate isikute suhtes õiguslikult siduv nagu parlamendiseadus. Haldusakti teooria kohaselt on määrus secundum legem üldakt, mis peab olema kooskõlas põhiseaduse ja seadusega. Määruste kui täitevvõimu üldaktide andmine täidesaatva võimu poolt on sisuliselt legislatiivfunktsiooni teostamine, mille täidesaatvale võimule on delegeerinud seadusandja (parlament). 5 Määrusandlusõigus ehk täidesaatva võimu õigus anda määrusi mõjutab oluliselt ka võimude lahususe printsiipi, mille kohaselt seadusandlik võim
otsus, käskkiri, ettekirjutus jm; Normatiivakt – üldakt ehk normatiivakt Individuaalakt – üksikakt ehk õigust rakendav akt Seadus kitsas tähenduses – põhiseadus ja konstitutsioonilised seadused Seadus laias tähenduses – põhiseadus, seadus, seadlus ehk dekreet, määrus; ehk seadus formaalses ja materiaalses tähenduses; Seadus materiaalses tähenduses – lisaks seadustele ka valitsuse ja koh. omav. määrused Seadus formaalses tähenduses - parlamendiseadus HMS 51 lg 1 haldusakt- reguleeritakse üksikjuhtumit, haldusaktiks on otsus, korraldus, ettekirjutus, käskkiri vm. Määrus ei ole selle paragrahvi järgi haldusakt. Haldusakti annab välja haldusorgan; Määrus - Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks, valitusse ja kohaliku omavalituse organite üldaktid,legislatiivaktid, haldusorganite aktid. Seadusele alluv halduse üldakt. Seaduse alusel ja täitmiseks
annaabi.ee 
