(Eesti spiiker on Rne Ergma) Parlamendi juhatus (eestseisus) Parlamendi komisjonid ja fraktsioonid Institutsioon Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskond- likult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks. Institutsioon võib olla ka mingi asutus või organisatsioon. Poolpresidentalism President peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht. Lobism ehk kuluaaripoliitika on katsed mõjutada poliitikuid, Eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku Kasulike tehingute kaudu. Parlamendijärelvalve Eelnõu Kantsler ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab miniseeriumi igapäevatöö sujuvuse ning tõhususe eest, kantsler peab ametnikuna tasakaalustama ministri kui era- konnast sõltuva poliitilise figuuri mõju. Enamus ja vähemusvalitsus enam siis kui üle poolte parlamendi liikmete toetus Bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia Alusel toimiv juhtimiskorraldus
vastupanukeskused parlamendi vägede kätte. Kuningas püüdis kokkuleppele jõuda sotlastega, ent keeldus endiselt neile täielikult presbüterlikku kirikukorraldust andmast. See maksis talle valusalt kätte, kuna parlament ja sotlased leppisid omavahel kokku ning esitasid kuningale omapoolsed nõudmised. Charlesist oli saanud vahialune. Oliver Cromwell Kuninga hukkamine 1648. aasta lõpus hakati tema üle kohut mõistma. Suur osa parlamendisaadikuid pidas monarhi isikut ikka veel pühaks ja puutumatuks, seetõttu korraldas Cromwell seal tõsise puhastuse, misjärel jäid sinna vaid radikaalid, kes olid valmis kuningat ka surma mõistma. 1649. aasta jaanuaris korraldati mitu kohtuistungit, kus kuningal sisuliselt kõneleda ei lastud. Kõlasid vaid temavastased süüdistused ja ta mõisteti peagi türannina süüdi. Charles kohtumõistmist seaduslikuks ei tunnistanud ning suuresti loobus ka ennast kaitsmast. 27
KOALITSIOON: moodustavad need parteid, , kes kuuluvad valitsusse. Praegu IRL, Reform OPOSITSIOON: nende erakondade juhid, kes ei kuulu valitsusse ja mängivad vastasjõu rolli. Praegu keskerakond, sde, rohelised, rahvaliit. PARLAMENDI STRUKTUUR: *Formaalõiguslik struktuur: juhatus, komisjonid(alatised, ajutised) *Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon LOBISM: ehk kuluaaripoliitika katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. SEADUSEELNÕU MENETLEMISE KORD: seaduseelnõu arutamine ja vastuvõtmine parlamendis seadustega ettenähtud protseduuri järgi. KUIDAS VALITSUS MOODUSTATAKSE? *autokraatlikus riigis paneb valitsuse paika monarh või diktaator *demokraatlikus riigis toimuvad valimised VALITSUSE ÜLESANDED: *viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat *juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel *koostada
fraktsioon kannab vastava erakonna nimetust. Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Peamine parlamendi e seadusandliku võimu ülesanne : 1) algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi. 2) Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. 3) Järelvalve valitsuse üle. Lobism e kuluaaripoliitika- katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Otsese kontrolli vormid : · Parlament võib umbusaldust avaldada ministrile aga ka peaministrile. · Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. · Õigus võtta vastu seadusi,mis on valitsusele kohustuslikud. · Rahakotivõim e parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve,mille otsusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha.
· Vastu võtta seadusi. · Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. · Edastada valijate huve. · Järelvalve valitsuse üle. Riigipea peab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Alles seejärel saavutab õigusakt seaduse jõu ning selle täitmine muutub kohustuslikuks. Riigipea võib seaduse ka parlamenti tagasi saata. Erimeelsuste püsimisel lahendab olukorra riigikohus. Lobism ehk kuluaaripoliitika katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Parlamendi otsese kontrolli vormid valitsuse üle: · Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele, määrata valitsuse ametisoleku aega. · Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. · Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud, isegi kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest. · Parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse
seisma koguduse vanemad presbüterid; independendid aga, et kogudused peavad olema sõltumatud. Inglise revolutsiooni ajal muutusid presbüterlased ja independendid usuvooludest poliitilisteks parteideks. Presb. olid ülekaalus parlamendis, independente toetasid põhiliselt ohvitserid. 1648. vastasseis kulmineerus indep. viisid läbi. Nn Pride'i puhastuse. Kolonel Pride'i juhtimisel vangistati hulk presbüterlikku ja veel teisi parlamendisaadikuid sisuliselt riigipööre võim independentide juhile Oliver Cromwellile. !7. sajandil muutus puritanism teoloogide seisukohavõttudest rahvahulkade ideoloogiast. Loodi palju kogudusi, mis kujunesid ka kooskäimise kohtadeks, kus arutati ka maise elu probleeme. Paljude inimeste elujärje halvenedes loobuti kalvinismi ettemääratuse dogmast ja väideti, et Kristus on kõiki lunastanud. Paljudes sektides kalduti müstitsismi ja oodati peagi tulevat Kristuse rahuriiki.
kokkuleppel vaid paberile. Henriette-Maria võis jääda katoliiklaseks ning kasvatada kuningliku perekonna lapsi, kuni nad olid 8-aastased. Abielusõlmimine lükati edasi, sest James I suri ja Charles pidi hakkama kuningaks. 3 Charles I oli valitsejana teistsugune kui ta isa. Ka tema pooldas absoluutset monarhiat ja püüdis parlamendi mõju igati vähendada, aga samas oli ta paindlikum ning suutis vähemalt oma valitsusaja alguses parlamendisaadikuid oma ettevõtmisi toetama saada. Erinevalt James I-st oli ta ka väga järjekindel valitseja. Ta haaras ka reaalse võimu enda ja oma kitsama ringkonna kätte, kuna James oli piirdunud vaid teoretiseerimise ning oma soovunelmatesse süüvimisega, reaalse valitsemise jättis ta teiste teha. Ent Charlesi autokraatlik valitsemisstiil tekitasid talle palju vastaseid ja parlamendisaadikud ning mitmed suurnikud asusid ründama tema favoriite ja kuningale halva nõu andjaid
Ent pärast Henry surma oli James Charlesi ideoloogilise suunamise enda kätte võtnud ning kasvatas temast sama veendunud absolutismi pooldaja kui ta ise seda oli. ESIMESED VALITSUSAASTAD Charles I osutus valitsejana mitmeti teistsuguseks valitsejaks kui olnud tema isa. Ta oli küll samavõrd veendunud absoluutse monarhia pooldaja ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada, kuid samas oli ta tunduvalt paindlikum ning suutis vähemalt oma valitsusaja alguses ka parlamendisaadikuid oma ettevõtmisi toetama saada. Erinevalt James I-st oli ta ka väga järjekindel valitseja, kes ka reaalse võimu enda ja oma kitsama ringkonna kätte haaras, kuna James oli sageli piirdunud vaid teoretiseerimise ning oma soovunelmatesse süüvimisega, jättes reaalse valitsemise teiste teha. Ent Charlesi autokraatlik valitsemisstiil tekitasid talle palju vastaseid ja ehkki ta ise esialgu nende otseste rünnakute alla ei langenud, asusid
demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. *Eesti põhiseadusliku korda ähvardava õhu puhul võib Riigikogu Vabariigi presidendi või Vabariigi valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Mis on lobism? Lobism ehk kuluaaripoliitika ehk katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Kellel on Eestis õigus algatada seaduseelnõusid? Seaduseelnõu algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja ka üksiksaadikul. Kuidas toimub seaduseelnõude menetlemine Riigikogus? Kirjelda erinevaid etappe. [vt ka skeemi õpikus lk. 108] Seaduseelnõu algataja (vt eelmine küsimus) annab eelnõu üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu
õigused konstitutsiooniline põhiseadusliku, s.t. demokraatliku valitsemise erivorm, kus seadusandlikud organid annavad oma diktatuur volitused määratud perioodiks üle ühele isikule korruptsioon ametiseisundi kuritarvitamine, millega seostub altkäemaksu võtmine riigiametnike või poliitikute poolt lobby, lobbism kuluaaripoliitika, katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute abil mandaat valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Vastavalt saadikukohtade arvule eristatakse ühemandaadilisi ja mitmemandaadilisi valimisringkondi. ombudsman sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis, kelle ülesandeks on kodaniku kaebuse alusel
aastast valvas teda sõjavägi ehk tema saatuse üle otsustas Cromwell. Charlesil oli mitmeid võimalusi põgeneda, kuid kas tema kõhklemise või asjaolude õnnetu kokkulangevuse tõttu ei õnnestunud neist ükski. 1648. aasta lõpus hakati tema üle kohut mõistma. 12 4. KUNINGA HUKKAMINE Kohtumõistmine kuninga üle oli küllaltki farslik (4). Et suur osa parlamendisaadikuid pidas monarhi isikut ikka veel pühaks ja puutumatuks, siis korraldas Cromwell seal tõsise puhastuse, misjärel jäid sinna vaid radikaalid, kes olid valmis kuningat ka surma mõistma. Seda parlamendi osa on nimetatud Puhastatud parlamendiks. 1649. aasta jaanuaris korraldati mitu kohtuistungit, kus kuningal sisuliselt kõneleda ei lastud. Kõlasid vaid temavastased süüdistused ja ta mõisteti peagi türannina süüdi.
õiguspärasust, s.t. valitsemist seaduste põhjal. leibkond (1) - majapidamisüksus, mille võivad moodustada nii ühe perekonna liikmed kui ka suguluses mitte olevad, kuid ühist majapidamist omavad inimesed. Leibkonda kasutatakse arvestusühikuna sotsioloogias, statistikas, demograafias ja sotsiaalpoliitikas. loomuõigus (2) - loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese lomusele lobby, lobbism (3) - kuluaaripoliitika, katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute abil majandus(4) - ühiskonnaelu valdkond, kus luuakse materiaalseid rikkusi, jaotatakse, vahetatakse ja tarbitakse neid majanduslik käitumine - indiviidi, ettevõtte või riigi valik ehk otsustus, kuidas kasutada enda käsutuses olevat omandit, kapitali ja vaimseid ressursse majandusressursid - loodusressursid, mida on rikastatud teatava hulga inimtöö lisamisega
liberalism parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust; vt ka sotsiaalliberalism ja neoliberalism lisandväärtus igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv 4 lobism ehk kuluaaripoliitika katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu luksuskaup kaup, mis inimene kasutab ja mis muudab tema elu mugavamaks, kuid ei ole hädavajalik minimaalse elatustaseme tagamiseks (nt auto, televiisor, pesumasin) lõpptarbimine kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks majanduse põhisektorid (valdkonnad) primaarsektor ehk hankiv tööstus (põllumajandus,
demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks. Eesti kui parlamentaarne demokraatia. Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Parlamentaarse korralduse puhul valib parlamendisaadikuid rahvas otseste valimistel. Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi, kui ka presidendi, Neid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus , nimetatakse föderaalriikideks. Neid riike , kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika , tuntakse kui unitaarriike. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, ka unitaarriik. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler.
parlamendisaadikut. Praegune kohtade jaotus Euroopa Parlamendis on määratud kindlaks siiski enne Lissaaboni lepingu jõustumist. Kohtade arv muutub Euroopa Parlamendi järgmise koosseisu tööleasumisel. Näiteks väheneb siis Saksamaalt valitud Euroopa Parlamendi liikmete arv 99-lt 96-le, samas Malta puhul kasvab see viielt kuuele. Parlamendiliikmed on rühmitunud poliitilise kuuluvuse, mitte kodakondsuse alusel. Otsige oma liikmesriigi parlamendisaadikuid Asukoht Euroopa Parlament tegutseb kolmes asukohas: Brüsselis, Luxembourgis ja Strabourgis.Parlamendi haldusüksus (peasekretariaat) asub Luxembourgis. Parlamendi täiskogu istungjärgud toimuvad Strasbourgis ja Brüsselis. Komisjonide istungid toimuvad Brüsselis. Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve. Komisjon koostab Euroopa uute õigusaktide eelnõusid. Tema
otseseks usalduusosaliseks, parlamendile kuulub juhtiv osa võimude lahussuse ja tasakaalustatuse alusel korraldatud riigiorganite süsteemis ning teda isel kolm põhiprintsiipi: diskontinuiteet, indemniteet ja immuniteet. 1) Diskontinuiteet – antud koosseisu volituste lõppedes jäävad lõplikult otsustama küsimused lõpetamata, järgmin ekoosseis ei ole seotud eelneva arvamusega. 2) Indemniteet – parlamendisaadikuid ei tohi võtta vastustusele parlamendis esitatud mõtteavalduste või vastava hääletamise eest. 3) Immuniteet – parlamendi eriloata ei tohi ühtegi pralamendisaadikut võtta kriminaalvastutusele. Juriidilise laadi tunnused: 1) Deputaadid ei ole tema liikmed mitte oma õigusega, vaid neid valinud rahva esindajatena. Nad on esindusmandaadiga; 2) Parlament on avalik-õiguslik kolleegium, mitte korporatsioon – raha, mida ta kasutab on riigi raha ja tuleb riigieelarvest;
produkt. Näiteks parlament, valitsus, mitmesugused riigiasutused jne. Lihtsalt seletades: Eesti rahvaarv on Saksamaa rahvaarvust 60 korda väiksem ja majandus võib-olla 600 korda väiksem. Aga ega meie parlament, ministeeriumid ja muud riigiasutused ei saa sellepärast veel olla 60 või 600 korda väiksemad. Nad on kahtlemata väiksemad, aga kindlasti mitte nii palju kordi. See aga tähendab, et näiteks miljoni elaniku, töötaja või maksumaksja kohta on Eestis tunduvalt rohkem parlamendisaadikuid, ministreid, ametnikke jne kui Saksamaal. Sama seos-tendents kehtib ka igasuguse atribuutika kohta, mis kuulub – või väidetakse kuuluvat – rahvusriigi juurde: kunstimuuseum, rahvusooper, rahvusballett, sümfooniaorkester, jalgpallimeeskond jne. Sellist olukorda võib piltlikult seletada “lumememmeefektiga”: Selleks et suurt ja ilusat lumememme teha, peab olema piisavalt suur territoorium valge lumega. Siis kraabitakse lumi keskele kokku ja valmistatakse lumememm
annaabi.ee 
