Mein Kampf
põhimõttetud inimesed, jutlustades põhjatute fraasidega "moraali" teemadel. Tavaliselt nii ka
juhtub: kui rahvas mingist parteist niivõrd otsus-tavalt eemale pöördub, et igaühele on selge, milline
hävitav kaotus seda parteid ootab, siis algab suur jooksmine. Need parlamendirotid jätavad
parteilaeva maha.
See jooksmine pole ajendatud südametunnistuse käsust, ta ei toimu heast tahtest, ta on selle lihtsa
"läbinägelikkuse" tulemus, mis võimaldab sellisel parlamendilutikal just õigeaegselt maha jätta
ebakindlaks muutunud koht selleks, et küllalt õigeaegselt teise partei soojade linade vahele pugeda.
Rääkida sellise "auditooriumi" ees tähendab tõesti pärli heitmist tuntud elajate ette. Õigusel pole
selles mingit arves-tust. Tulemus ei saa olla tühisusest enam.
Nii see ka juhtus. Saksa rahvusliku partei saadikud võisid pingutada hääle kähisema hakkamiseni,
nende kõned ei avaldanud ikkagi mingit mõju.
annaabi.ee 
