1917. aasta Veebruarirevolutsiooni käigus kukutati isevalitsus. Pärast sama aasta Oktoobrirevolutsiooni elas Venemaa üle kodusõja, järgnes maa kollektiviseerimine. Omaette leheküljeks Venemaa ajaloos on 1930-ndate aastate repres-seerimised. 1941.- 1945. aastail võitles riik Suures Isamaasõjas. Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aasta detsembris sai Venemaast sõltumatu riik. Venemaa uusimast ajaloost peetaksegi tähtsaimaks 1991. aasta augustiputsi ning 1993. aasta valitsus-ja parlamendikriisi, mis lõppes sama aasta oktoobri alguses presidendi ja parlamendi pooldajate vahelise relvastatud vastuseisuga. Nüüdisaegne Venemaa on demokraatlik föderatiivne riik. Riigipea on Venemaa Föderatsiooni president, kelle riigi kodanikud valivad üldistel valimistel neljaks aastaks. Üks president võib olla valitud kaheks ametiajaks. Riigi parlament (Föderaalkogu, ) koosneb kahest kojast: Riigiduumast ( ) ja Föderatsiooninõukogust ( ). Täidesaatev võim kuulub
1917. aasta Veebruarirevolutsiooni käigus kukutati isevalitsus. Pärast sama aasta Oktoobrirevolutsiooni elas Venemaa üle kodusõja, järgnes maa kollektiviseerimine. Omaette leheküljeks Venemaa ajaloos on 1930-ndate aastate represseerimised. 1941.1945. aastail võitles riik Suures Isamaasõjas. Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aasta detsembris sai Venemaast sõltumatu riik. Venemaa uusimast ajaloost peetaksegi tähtsaimaks 1991. aasta augustiputsi ning 1993.aasta valitsus- ja parlamendikriisi, mis lõppes sama aasta oktoobri alguses presidendi ja parlamendi pooldajate vahelise relvastatud vastuseisuga. Nüüdisaegne Venemaa on demokraatlik föderatiivne riik. Riigipea on Venemaa Föderatsiooni president, kelle riigi kodanikud valivad üldistel valimistel neljaks aastaks. Täidesaatev võim kuulub Venemaa Föderatsiooni valitsusele. Valitsuse juhi määrab president koostöös Riigiduumaga. Venemaa riigikeel on vene keel. Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon =2,2 Vene rubla).