Eesti kirjandus II kevad
näeme ka hiljem. Ta võtav tänase päevani korduvalt keeleteaduslikel
küsimustel sõna.
70ndatel aastatel kolis ta perekondlike põhjustel (elukaaslane Tiia Toomet
õppis Tallinnas, Kaplinski töötas botaanika aias) mõneks ajaks Tallinnasse.
Tiia Toometist saab samuti kirjanik, kuid Tartus eriti tuntud, sest ta on
nukumuuseumi rajaja. Tuleb Tartusse tagasi koos perekonnaga, poliitiliste
pöörete ajal lülitub ka tema poliitilistesse protsessidesse. Ta on ka
esimeses parlamendikoosseisus 90ndate alguses ning peab ka ühe
perioodi vastu (erinevalt Krossist). 90ndate keskpaigas taandub ta suurest
poliitikast – väiksesse poliitikasse jääb (Tartu linnavolikoguliige jne).
Rohkem hakkavad omineerima väikesed identiteedid ja
identiteediotsingud. Ta on öelnud, et ta polegi eesti kirjanik vaid Võru ja
poolakirjanik. Väga markantne keele ja muude valikute ilming on tema
blogi (jaankaplinski.blogspot.com). Oma blogis ta reeglina eesti keeles