Liberaal-demokraatlik kord polnud võimul siiski üle Euroopa Austaria-Ungaris, Venemaal, Balkanimaades veel liiguti selles suunas: tunnistati kehtetuks keskaegsed seadused, mis piirasid inimeste elukoha ja tööala valikuid, tühistati seisuslikud privileegid. Turumajandusel tuginev liberaal-demokraatlik riigkord hakkas järk- järgult kinnituma üle kogu maailma. Streigid ja meeleavaldused, sotsialistlikku suunitlusega töölisajalehed ning sotsialistide parlamendifraktsioonid muutusid 20.sajandi alguse Euroopas tavaliseks nähtuseks. Võitluse sisuks oli küsimus, kas kehtiv kord saab parandada töölisklassi olukorda või on vaja kehtestada sotsialism. 19.sajandi revolutsioonilsed sotasialistid, nagu Karl Marx arvasid, et kehtiva korra lammutamine revolutsiooni teel on möödapääsmatu. Sotsiaalprobleemide kõrval ohustas Euroopat 20.sajandi algul ka rahvusküsimuse teravnemine. 20.sajandi algul jõudis rahvluslik eraldumisprotsess lõpule Soomes, Tsehhis Ja
kodumaale sõjas võidu toonud. Riik oli aga tänamatu, kaevikutes oldud aeg ja valatud veri tundus asjatuna. Itaalia poliitikud ei osanud nende meelest ka võidu vilju lõigata, lasid ennast Pariisi rahukonverentsil tahaplaanile tõrjuda. Kasvas rahulolematus. Julgemalt hakkas ennast näitama maffia. Sotsialistide juhtimisel algas ettevõtete ülevõtmine tööliste poolt. Riigis algas anarhia, valitsus oli võimetu olukorda kontrollima. Parlamendifraktsioonid kulutasid kogu energia poliitiliste vastaste kahjustamiseks. Paljudele paistis, et Itaalias hakkavad korduma Venemaa sündmused. Rahvas ootas tugevat kätt. Seda lubas uus liikumine, mis hakkas ennast nimetama fasistlikuks. Selle liikumise juhiks oli Benito Mussolini. Benito Mussolini lapsepõlv Ta sündis 29. juulil 1883. a. Tema isa Alessandro oli külasepp, kes elatus juhutöödest. Ta oli riiaka loomuga, pidas ennast sotsialistiks. Laste kasvatamise parimaks vahendiks pidas rihma
Riik oli aga tänamatu, kaevikutes oldud aeg ja valatud veri tundus asjatuna. Itaalia poliitikud ei osanud nende meelest ka võidu vilju lõigata, lasid ennast Pariisi rahukonverentsil tahaplaanile tõrjuda. Kasvas rahulolematus. Julgemalt hakkas ennast näitama maffia. Sotsialistide juhtimisel algas ettevõtete ülevõtmine tööliste poolt. Riigis algas anarhia, valitsus oli võimetu olukorda kontrollima. Parlamendifraktsioonid kulutasid kogu energia poliitiliste vastaste kahjustamiseks. Paljudele paistis, et Itaalias hakkavad korduma Venemaa sündmused. Rahvas ootas tugevat kätt. Seda lubas uus liikumine, mis hakkas ennast nimetama fasistlikuks. Selle liikumise juhiks oli Benito Mussolini. Benito Mussolini lapsepõlv Ta sündis 29. juulil 1883. a. Tema isa Alessandro oli külasepp, kes elatus juhutöödest. Ta oli riiaka loomuga, pidas ennast sotsialistiks. Laste kasvatamise parimaks vahendiks pidas rihma
Koosseisu volituste kestus keskmiselt 4 aastat. Valimissüsteem üldiselt proportsionaalne. Valimised korralised või erakorralised. Parlament võidakse riigipea poolt teatud tingimustel laiali saata või astub koosseis ise tagasi. Kojad võidakse valida kas otse või valijameeste kaudu. Töövorm on töiskogu istungjärk ja struktuuriüksuste istungid. Parlamendil ja kodadel on juhatajad ja/või juhised. Parlamndis võivad olla parlamendifraktsioonid ja komisjoni/komiteed. 43. RIIGIPEA Juriidiline laad: Juriidiline laad sõltub sellest, kas riigivalitsemise vormid põhinevad monarhial või demokraatlikul vabariiklusel. Ühel juhul on tegu päritava võimuga ja teisel juhul valitava. Riigipea valitakse kas otse või valijameeste poolt või parlamendi poolt (kas alamkoja või mõlema koja poolt kui kahekojlaine parlament). Iseloomulik: 1) Riigi esindusfuktsioon 2) Juriidiline eristaatus ehk immuniteet
või valijameeste kaudu (vahendatud valimine). Töövorm on täiskogu istungjärk ja struktuuriüksuste istungid, peale selle personaalne deputaaditegevus, sh ka nn töö kuluaarides. Istungjärkude pikkus on väga erinev - varieerub Iirimaa Esindajatekoja 33-st päevast kuni Inglismaa Alamkoja 170 päevani. Parlamendil ja kodadel on juhatajad (nn spiiker) javõi juhatused, kes korraldavad nende töö- ja kodukorra tagamise. Kummaski kojas või ühekojalises parlamendis võivad olla: 1) parlamendifraktsioonid - so saadikute (deputaatide) püsivad või ajutised poliitilised ühendused parteilisel või parteidevälisel maailmavaatelisel või lihtsalt pragmaatilise liitumise (et oma huvi piisavalt häältega tagada) alusel; 2) komisjonid või komiteed või ka alamkomiteed või nn laudkonnad ning toimkonnad - alalised või ajutised tööorganid(grupid) menetluses olevate probleemide sisuliseks töötlemiseks ja ettevalmistamiseks aruteluks täiskogule.
27.veebr õhtuks oli kogu linn ülestõusnud rahva kontrolli all. Kuni 27.veebr õhtuni oli mässuliikumine toimunud stiihiliselt, ilma igasuguse keskse juhtimiseta, samal õhtul tekkis kaks juhtimiskeskust. Üks kujunes ümber Riigiduuma. Oli olnud valitsusmeelne, viimasel ajal opositsiooniline. Riigiduuma muutus rahva silmis mingiks märtriks, kannatajaks valitsuse repressioonide all, 27.veebr õhtul Riigiduuma suurimad parlamendifraktsioonid moodustasid 12-liikmelise Riigiduuma Ajutise Komitee Korra Taastamiseks Linnas ja Side Pidamiseks Teiste Asutustega. Asutuse etteotsa tõusis oktobrist Mihhail Rodzjanko, alustati kohe riigivõimu üle võtmisest, lastes enda juurde Tauria paleesse tuua kõik senise valitsuse ministrid. Ministrite asemel saadeti ministeeriumidesse Riigiduuma komissarid, kes olid erivolitustega varustatud, võtsid riigiasutused enda kontrolli alla. Samal ajal, 27
annaabi.ee 
