……..2 Hea suhtleja kehakeele nipid………………………………………………...3 Inimestevaheline veetlus…………………………………….…………….....5 Vastastikune meeldivus………………………………………….…………. 5 Kasutatud kirjandus ja allikad…………………………………………..…. 7 1 Inimsuhted Maailm on täis huvitavaid inimesi. Iga päev mööduvad teist koridoris ja parkimisplatsil potentsiaalsed sõbrad ja armsamad. Nad teenindavad teid poes. Teie pilgd kohtuvad ning libisevad ujedalt mujale. Anonüümsest rollist väljumine ja tutvuse sõlmimine tundub hirmutav. Mida teine minust arvaks? Mida ma teeksin, kui mind välja naerdaks? Hea esmamulje esimeseks tingimuseks on teie avatus. Sellest sõltub, kas te üldse kellegagi tutvute ja mis kvaliteediga teie edasised suhted on. Kui te jätate endast huvitunud, sõbrliku ja
Näiteks 1998. aastal lavastas Noormets Viljandi Kultuurikolledzi 3. lennuga Jaani kirikus lavastuse "Maarja kuulutamine". Tsehhovi ,,Kajakas" etendus aga 2003. aastal Endla küünis. Vabaõhulavastustega alustas Noormets Vargamäel (1997. aastal lavastus ,,Tõde ja õigus I" ja 1999. aastal ,,Juudit"). Mõlemad lavastused osutusid väga populaarseteks. ,,Juuditit" mängiti hiljem ka Ugala suurel laval ning talvel isegi Ugala ees parkimisplatsil. 1999. aastasse mahtus veel ka lavastus "See pärnapuulehtla", mida mängiti Ugala kohvikus. Emajõe Suveteatriga lavastas Noormets 2001. aastal lavastuse "Teisel pool", mis etendus Tartus Lutsu Teatrimajas. Koostööd tehti ka 2004. aastal, mil Noormets lavastas ,,Mustlaslaager läheb taevasse", see lavastus etendus Tartus Jaama 14 aias. Oma lavastust ,,Aastapäevapidu" käis Noormets 2004. aastal mängimas erinevates väiksemates rahvamajades üle Eesti
vaatleja saab uuritava rühma liikmeks ja suhtleb nendega ning kõrvaltvaatlus, kus vaatleja ei kuulu uuritavasse kogumisse. Vaatlused on kas avalikud või varjatud. Tegevuse jäädvustamiseks kasutatakse nii inimesi kui tehnilisi vahendeid. Vaatluse läbiviimiseks koostatakse kava, kus on kirjas vaatluskoht, vaadeldavad isikud, nähtused ja tegevused ning tulemuste fikseerimise viis ja analüüsimise meetod. Näide: Toyota turu-uuringu teostajad seisid 1970. aastal kaubanduskeskuse parkimisplatsil ja vaatasid, kuidas inimesed panid oma oste auto pagasiruumi. Nähtu põhjal projekteeriti Toyota autodele suurem pagasiruum, et sellesse oleks kergem asju laadida. Vaatlus on ka see, kui firma personal käib konkurendi kauplustes, jälgib ostjate tegevust ning alustab nendega igapäevavestlust. Personal võib nii küll palju õppida, kuid ainult vaatluse teel hangitav info ei pruugi olla piisavalt objektiivne ja süstemaatiline. 5.2. Teisesed andmed.
Videosalvestised parkimisplatsil GPS-seadmed sissekanded
Kui krambi põhjus on teada või kindlaks tehtav, räägitakse sümptomaatilistest krampidest. Kui aga täpset põhjust ei ole võimalik välja selgitada, räägitakse idiopaatilistest krampidest. Viimast esineb muu hulgas paljudel epileptikutel (kuni 50%-l). eklampsia: rasedatel esinevad toonilis-kloonilised krambid, millega võib kaasneda teadvusekaotus idiopaatiline: kindlaks tegemata põhjusel tekkinud Näidisjuhtum Häirekeskus võtab vastu telefonikõne: ühel parkimisplatsil seisvas autos on krampides naine. Krambihoog kestab kogu hädaabikõne vältel. Häireeskus edastab väljakutse kiirabibrigaadile. Viimane on juhtumisi sündmuspaiga läheduses ning jõuab kohale juba kahe minutiga. Sõiduauto juhiistmel on umbes 35-aastane naine. Patsiendi krambihoog on üle läinud. Väljakutse kõne tegija õigele tähelepanekule viitavad veel kergelt esinev tsüanoos ja nähtav uriinilaik. Täpsema läbivaatuse käigus selguvad andmed: GCS