Riigikohtu otsus 3-2-1-3-16, pöörata eelkõige tähelepanu p 9-13 - Asjaolud: Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja vastu valduse rikkumisest tulenev nõue - hageja palub tagastada talle kuuluv sõiduk, mille kostja (parkimisteenuse osutaja) teisaldas teenuse osutamiseks rajatud parkimisalalt 31. jaanuaril 2015 oma valdusesse kinnisele alale. - (10) Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kellega sõlmis kostja parkimislepingu ja kes vastutab sellest tulenevalt parkimistingimuste rikkumise eest, kas sõiduki juht või sõiduki omanik (hageja). Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas parkimise eest tasumata jätmisel oli kostjal õigus hageja sõidukit teisaldada ja kinni pidada - (11) tegemist on üürilepinguga. - Parkimislepingu p 1 järgi sõlmitakse parkimisleping VÕS-s sätestatud korras parkimise korraldaja ja sõiduki juhi vahel
kehtestamisel on mõtet vaid juhul, kui leping jääb kehtima osa müüki puudutavas osas. Asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, millest nähtuks, et konkurentsipiirangul ja selle rikkumisega seotud leppetrahvikohustusel oleks iseseisev, osa müügiga mitteseotud tähendus. Seega on leping eeldatavasti tühine ka osas, milles see nägi kostjatele ette konkurentsikeelu ja selle rikkumise puhuks leppetrahvi. 3-2-1-3-16 p 11: parkimislepingu sõlmimine; Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus nõuetekohaselt põhjendanud, miks tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja kui sõiduki omanikuga. Parkimislepingu p 1 järgi sõlmitakse parkimisleping VÕS-s sätestatud korras parkimise korraldaja ja sõiduki juhi vahel. Parkimistingimuste p 10 järgi on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Ringkonnakohus leidis erinevalt
annaabi.ee 
