Miro käis 1910. aastani Barcelona töö- ja kaunite kunstide koolis, kus tema õpetajate seas olid ka Modest Urgell ja Josep Pascó. Pärast tõsise kõhutüüfusehoo üleelamist 1911. aastal otsustas Miro oma elu maalimisele pühendada. Ta maalis tihti maastikke ning sai inspiratsiooni katalaani maaelust. Ta õppis Barcelonas La Lonja kaunite kunstide koolis ning tema esimene isikunäitus toimus 1918. aastal samas linnas Dalmau galeriis. Tööd, mis ta tegi enne 1920. aastat(enne esimest Pariisireisi), peegeldavad erinevate kunstivoolude jooni, näiteks fauvismi puhtaid ja erksaid värve, kubismi geomeetrilisi kujundeid, mõjutusi katalaani rahvapärasest kunstist ning rooma kirikufreskodest. Miró läks 1919. aastal Pariisi, tutvus fovistide ja dadaistidega, sai lähedaseks sõbraks Picassoga. Inspiratsiooniks sai nüüd kirjandus ja luule. 1921. aastal toimus tema esimene Pariisi isikunäitus, La Licorne galeriis. Sürrealistliku liikumisega ühines Miró 1924. aastal
sümfooniat on tema orkestriloomingu teljeks. 1773. aastaks, mil Mozart asus Salzburgi õukonna teenistusse, oli ta loonud juba üle 30 divertimentlikus (meelelahutuslik tsükliline teos) laadis sümfoonia. Järgnenud aastad lõid tema loomingusse sisulise murrangu: orkestrimuusikasse ilmusid dramaatilised jooned, jõulised karakterid ja väga isikupärane väljenduslaad. See ilmneb ka neil aastail kirjutatud kümnes sümfoonias. Pariisireisi ajal 1778. aastal sai Mozart tellimuse kirjutada sümfoonia, kus ta oli esimest korda võimalus kasutada oma aja kohta suurt sümfooniaorkestrit. Pärast seda ta kammerliku ja meelelahutusliku orkestristiili juurde enam tagasi ei pöördunud. Viimasel elukümnendil Viinis lõi Mozart kõigest kuus sümfooniat: kõik need on mõeldud suurele orkestrile ja neid esitati peateosteba tema suurtel autorikontsertidel, nn akadeemiatel. Neile teostele on
annaabi.ee 
