menukamale tolle aja baltisaksa kunstnikule, kes mõtles mõisa omandades ka oma antiik- ja itaalia renessansimeistrite koopiate paigutamisele. Selleks sobiski hästi Muuga itaaliapärane palazzo. Mõisahoone asub jällegi soliidselt keset parki ja pearõhk on asetatud horistontaalsetele liigendustele ning fassaadi keskmes asub kogukas risaliit, mida ilmestavad kolm suurt kaart. Kaari toetavad antiikaja arhitektuurile iseloomulikud karüatiidid. Muuga peahoonega sobivad kokku ka kaks pargirajatist väravahoone, mis meenutab antiikset triumfikaart, ning kellatorn, mis sarnaneb itaaliapärasele kampaniilile. Inju mõisahoone on Muugast hilisem, kuid samuti väga soliidne palatsolik kollakast paekivist hoone. Pearõhk langeb taaskord esifassaadile, mille keskel kolme kaarega arkaad. Tähelepanuväärsed on aga ühed Eesti parimad historitsistlikud interjöörid, mida Injust leida võib: kassettlaed, kaarportaalidega ukseavad, secco-tehnikas maalingud, groteskmotiividega ornamentika.
ilmestasid Kenti loodut. Parkides jalutasid spetsiaalselt looduspärasuse rõhutamiseks sinna toodud lamba- ja lehmakarjad. Kent oli looduse ülekandja, romantismi kalduvustega. Kuna tema aiad-pargid kujundati loodusmaastikust võetud stiilireeglite järgi, kujunesid need kõik sarnasteks, isegi monotoonseteks. Kent'i kujundatud on järgmised pargid: Rousham, Oxford, (1731-). Siin täiendas ja parandas Kent juba alustatud pargirajatist. Kompositsioon on küllaltki lihtne. Park jälgib looduslikku jõekääru; tihedam mets vaheldub hõredama puisniidulaadse parkmetsa ja lagedate aasadega. Kent pööras suurt tähelepanu valguse ja varju vaheldumisele. Teed on põhiliselt pügatud muruga, kruusateid on vähe. Siin-seal on rajatud kanaleid ja kaskaade, samuti ehitusi - templeid, püramiid, väravaid jms. Veenuse Org - tiikide süsteem, nende vahel kaskaadid. Pan ja tema faunid.
annaabi.ee 
