Raadi mõisa pargi ajalooline taust Pildil on näha Raadi mõisa ja järve aastast 1920 „Raadi mõisa ansambli osa oli oskuslikult maastikku paigutatud park. Kahest väiksemast veekogust kujundati 4,6 ha suurune järv. 18. sajandi keskel oli ümber mõisa peahoone regulaarse planeeringuga park. Järveni laskusid geomeetriliste trepistike ja parteritega terrassid. Peahoone ees oli korrapärase kujuga muruväljak. Aastail 1840–1842 kujundati tuntud saksa pargiarhitekti P. J. Lenné projekti järgi peahoonest põhja poole looklevate teedega vabakujuline park. 20. sajandi algul tehtud ümberehitustega täiendati järve kaldaterrasse M. von Sieversi kavandatud treppide, balustraadide, aiavaaside ja muude väikevormidega. 1923. aastal eraldati pargi kõrval asuv lage ala ülikooli dendropargi tarbeks. Istutustöödega alustati 1925. aastal professor A. Mathieseni juhendamisel. 1940. aastaks oli sinna istutatud 2900 puud ja põõsast
härrastemaja. Pargil oli Raadi mõisaansamblis täita väga oluline osa. See sidus hooneid maastikku ning ühendas tervikuks, samal ajal eraldas tekkinud väikese mõisamaailma avamaastikust ja linnast. 1840-41 ehitati peahoone ümber neorenessanss-stiilis. Park rajati 19. saj. alguses maastikustiilis, lossi tagune aed hollandi barokkstiilis terrassidena kujundatud, geomeetriliste parteritega. Lilled, balustraadid vaasidega. 1840. a-tel kujundati ümber ka aed, väidetavalt kuulsa saksa pargiarhitekti Peter Joseph Lenné projekti järgi. Seda aktsepteerib ka nimekas väljaanne "Deutsch-Baltisches biographisches Lexikon". Kahjuks puuduvad täpsed Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 137 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
annaabi.ee 
