· 20. sajandi lõpul on vasak-parempoolsus teineteisele lähenenud. Oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Eesti erakonnad: Vasakparteid: · Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond · Eestimaa Keskerakond - astmeline tulumaks - eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine - Tasuta hariduse kättesaadavus - Tööhõive (sotsid) - Toetused ja sotsiaalteenused (kesk) Paremparteid: · Reformierakond (liberalism) avatud turumajandus ja konkurents. · Isamaaliit + ResPublica (kristlik demokraatia ja rahvuslus) · Rahvaliit (konservatiivne) küla väärtustamine, kodumaise kapitali eelistamine.
AJALUGU 14.11.13 Peale patsifismi ajastut. Mis iseloomustab 30.ndaid? - agressioonid enam ei üritatud kriise, konflikte rahumeelselt lahendada. - Majanduskriis (lõppes 30ndate alguses) Kuidas tuldi toime? Demokraatia või diktaktuuri abil tuldi toime . Demok . USA, Prantsusmaa, Inglismaa . (reformidega laiendasid sotsiaalseid garantiisid, võtsid kasuttusele heolu riigi) Nooreddemokraatlikud riigid Balti riigid, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. (Diktaktuuriga lahendasid). Diktaktuur aitas lahendada põhiliselt majanduslikke probleeme. -Poliitika : lepituspoliitika - Agressorite blokk -Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933) Saksamaa kaotatud alad: Poola koridor Poznan ja Ida-Pommer; Prantsusmaa juurest Elsass Lotring ; Poolast Sileesia. Weimari vabariigiks nim. Rahvuskogu poolt 31.juunil 1919 aastal vastu võetud põ...
Kui erakond pole parjasti võimul, peaks ta jälgima valitsuse tegevust ning juhtima avalikkuse tähelepanu probleemile ja puudujääkidele valitsuse töös. Massiparteid- Neid iseloomustab massiline liikmeskond ja ka arenenud erakonnaorganisatsioon üleriigilise harukontorite võrgustik, noorte organisatsioonid ning töölisklubid. Laiahaardepartei- Parteid loobusid oma senistest maailmavaatelisest jäikusest- paremparteid võtsid omaks mõningaid populaarseid vasakparteide programmilisi seisukohti ning vasakparteid lähenesid paremideoloogiatele. Kui erakond on esindatud parlamendis, moodustab ta seal oma saadikurühma ehk fraktsiooni. Erakonna juhtkond- tegeleb erakonna sisulise juhtimisega. Kõige olulisemaks isikuks on siin erakonna juht, kes oma lähiringkonnaga otsutab partei jaoks kõige olulisemaid küsimusi.
Austraalia, Uus Meremaa, India jne. Kõik need kuulusid Briti Impeerumisse kuid nende ametlik esindaja oli Inglismaa kuninganna/kuningas. Paljud olid dominioonid ehk Briti ühendriik aga nei oli eraldi parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. 4.) Iseloomusta Prantsusmaa sise ja välispoliitikat? Prantsusmaal oli palju parteisid seega poliitiline elu oli väga kirev ning valitsused muutusid tihti. Prantsusmaa oli vabariik. Enamasti olid võimul paremparteid. Prantsusmaal oli vähem asumaid kui Brittidel. See ei tähendanud et seal polnud probleeme. 1920 suruti maha mäss Põhja Aafrikas ja Marokos. 5.) USA sisepoliitika: a) peamised parteid Nii USAs kui ka Suurbritannias toimus kaheparteisüsteem. Kuidas USAs valitses vabariiklik kord, mitte monarhia.Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli nelhaks aastaks valitud president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. b) vabaturu võidukäik
Eestima Keskerakond. Mõlemad pooldavad astmelist tulumaksu ja elulist vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Iseloomulikult vasakpoolsetele usuvad ka nemad, et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis, mistõttu erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideogloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaliit aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses
öö) 1925 luuakse SA raames SS Kaitsemalev ; Kannavad musti särke. Parteisisene politsei funktsioon SS. (Samuti ka natsistliku terrori peamine elluviia) 1933 Luuakse Gestapo , kes allutatakse SS'ile. 1933 aastal hakatakse looma koonduslaagreid, kuhu saadetakse poliitilised vastased. Gestapot juhtis Himler. Weimari vabariigi üheks sisepoliitika tähtsaimaks probleemiks oli suhtumine VERSAILLES'I RAHULEPINGUSSE. (Lepingu pooldajad( Weimari koalitsioon) ja Rahulepingu vastased (paremparteid SRP SRRP jt)) 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia? esiteks oli tegu riikidega kus demokraatia oli täiesti uus ja nõrk teiseks oli majanduskriis ning sellest välja tulemiseks oli vaja majanduses karmi kätt ja kontrolli ning ainuvalitsemisega saab seda hästi teha 3. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika eelkõige Saksamaa suhtes)
valitsusse. Vasak- ja paremerakonnad: Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond. Mõlemad pooldavad astemilst tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Erakoole ja tasulist haridust ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, IRL aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. IRL- ga suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliit väärtustab Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Rahvaliit näeks meelsasti kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on avatud turumajanduse poolt. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised:
3) Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: Kõigil parteidel, üksikkandidaatidel on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on kaalult võrdsed ja igal valijal 1 hääl. ERAKONNAD Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. (MTÜ) Vasakparteid: *Astmeline tulumaks *Haridus peab olema kõigile kättesaadav *Toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine *Nt. Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond. Paremparteid: *Ideoloogilised platvormid suhteliselt erinevad *Riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas *Esikohal vabadus *Nt. Reformierakond, IRL ........................................................................................................................................................... ............. VALITSEMINE PARLAMENTARISM *Parlamendi valib rahvas, presidendil olulist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega.
Või jääb valija tänu nendele just kindlale seisukohale. Kindel otsus tehakse kas nädal või paar päeva enne valimiste lõppemist, kui on olnud veel kahtluse all kandidaat, kelle poolt hääletatakse. Osadel inimestel on alati olnud kindel lemmik. Otsuste tegemise hetke mõjutavad pere traditsioonid ja isiklik kogemus. Samas on ka valimiskampaaniatel omapoolne mõju. 4.Erakonnad 4.1.Vasak- ja paremparteid Eestis Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond. Toetavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Usuvad, et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. Ei propageeri erakoole ja tasulist haridust. Eesti Sotsiaaldemokraadid rõhutavad tugevamini tööhõiveküsimustele ja
Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohalike omavalituste teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. Erakond on MITTETULUNDUSÜHING! Vasakparteid Astmeline tulumaks Haridus peab oleme kõigile kättesaadav Toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine Eesti: Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond Paremparteid Ideoloogilised platvormid suhteliselt erinevad Riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas Esikohal vabadus Eesti: Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit. Valitsemine ja avalik haldus Parlamentarism Parlamendi valib rahvas, presidendil olulist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim võimuinstitutsioon! Täidesaatev võim on valitsus, kes juhib praktiliselt riigi elu.
Eesti erakondade asetus vasak-parempoolsus skaalal. Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa keskerakond. Mõlemad pooldava astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade (toiduained, energia, kommunaalteenused) käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. Sotsiaaldemokraadid rõhutavad tööhõiveküsimusi, keskerakonnal esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid. Reformierakond tugineb liberalismile, IRL aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Rahvaliit väärtustab Eesti küla, sh Eesti põllumajanduse kestmist, nagu konservatiividele omane, ei poolda Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on avatud turumajanduse poolt Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised Esindavad avalikku tähtsust omavaid huve,
keskerakond. Mõlevad pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade (toiduained, energia, kommunaalteenused) käibemaksumäära alandamist. Iseloomulikult vasakparteile usuvad ka nemad , et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishuvis. Seega erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlasest tööhõive küsimuste tugevam rõhumine, samas kui keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaaliit aga kristlikule domokraatiale ja rahvuslusel. Isamaaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see , et nad väärtustavad eesti küla , sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimuseta avatud majandust , vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses
Populistliku partei tegevus on suunatud eesmärgile võita valimised. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valimisinstitutisoonide materdamine. Vasakparteid Eestis Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eestimaa Keskerakond Mõlemad pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. ESE- tööhõive küsimuse tugevam rõhutamine EK toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine Paremparteid Eestis Reformierakond tugineb liberalismile Isamaaliit kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele Rahvaliit sarnaneb Isamaaliidule Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljaspoolt, ilma ise võimul olemata. Suregrupp keskendub mingile ühele valdkonnale või probleemile. Enamiku survegruppidel on oma kindel liikmeskond, kuid esineb ka erandeid. Survegruppide ja erakondade erinevused:
eesmärgiks võita valimised. Jahtides iga valija häält, jagatakse lubadusi kõikidele, kuigi nende täitmine ei saagi olla reaalne. Populistidele on tüüpiline bürokraatia ja valitsemiskulude kärpimise nõuded. Eesti erakondade asetus vasak- ja parempoolsuse skaalal- vasakparteid- Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik, Eestimaa Keskerakond: astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid: Reformierakond (liberalism)- lauskonkurents ettevõtluses kui ka avalikus sektoris, Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism). Keskparteid- Eestimaa Rahvaliit (raske määratleda, kuna selge visioon puudub), Erakond Eestimaa Rohelised. 4. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Kui erakond üritab oma eesmärke ellu viia võimule pääsedes, siis survegrupp taotleb aga valitsuse ja poliitikute mõjutamist väljast poolt, ilma ise võimul olemata
Kvoot: vajalik häälte arv saamaks esindatud, ülejääk kantakse üle teistele nimekirjas. Valimiskünnis: parlamenti pääsevad need erakonnad, kes on saanud vähematl 5% häältest üle Eesti; väldib Rkg killustumist väikesteks fraktsioonideks. ERAKONNAD- Programm: nägemus kõigi ühisk valdkondade ja poliitikate arendamisest. VASAKPARTEID- astmeline tulumaks, eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine, ühihüvis, toetused ja sots teenused PAREMPARTEID- turumaj, riigi vähene sekkumine, vaba konkurents POPULISM- "kõigi" huvide esindamine, bürokraatia materdamine SURVEGRUPP- Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. Eesmärk mõjutada poliitikat. Sihtgrupp võimueliit. Lobism. Erinevad liigid KATEGOORIAKAITSE GRUPID- kindla sots kategooria huvie kaitse. Huvituvad enese elu- või äritingimuste parandamisest. Nt ametiühingud, tarbijate liidud. EDENDAMISGRUPID- Nt muinsuskaitseorg, keskkonnakaitseorg. Tugineb vabatahtlikkusele.
agraarparteid jne). Partei võib põhineda ka etnilisel, usulisel, piirkondlikul või mingil muul ühtekuuluvusel. Nüüdisparteid on aga valdavalt klassidevahelised, eesmärgipärase ideoloogiaga ühendused, millel on üleriigiline ja piirkondlik struktuur. Olulisim veelahe vasak- ja paremparteide (kui sellist poliitilist skaalat on tänapäeval veel üldse võimalik kasutada) vahel ilmneb suhtumises võrdsusse. Vasakparteid toetavad võrdsemat, paremparteid aga suuremate varanduslike lõhedega ühiskonda. Võrdsuse-ebavõrdsuse peamine regulatsioonivahend tänapäeva ühiskonnas on maksud. Vasakpoolsed parteid eelistavad kõrgeid ja otseseid makse, mis tähendab tulude maksustamist. Parempoolsed leiavad, et inimene peaks oma teenitud palgast võimalikult palju kätte saama ning siis ise otsustama, kas ta paigutab tulu kindlustusse, aktsiatesse, hoiustesse, tarbib mitmesuguseid kaupu ja teenuseid või kulutab heategevuseks
Mõlemad nad pooldavad astmelist tulumaksu ja käibemaksumäära alandamist eluliselt vajalikelt kaupadelt (toiduained, energia, kommunaalteenused). Iseloomulikult vasakpoolsetele usuvad ka nemad, et haridus pea olema kõigile kättesaadav ühishüvis, mistõttu erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab Keskerakonnast suurem rõhuasetus tööhõive küsimustele, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaaliit aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses
seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Massiparteid erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid Reformierakond (liberalism) lauskonkurents nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism) Keskparteid Erakond Eestimaa Rohelised ei seo end ühegi poliitilise ideoloogiaga Demagoogia valelike, ebareaalsete lubadustega rahva poolehoiu taotlemine. Populism poliitilise jõu tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga reaalsust arvestamata.
Partei võib põhineda ka etnilisel, usulisel, piirkondlikul või mingil muul ühtekuuluvusel. Nüüdisparteid on aga valdavalt klassidevahelised, eesmärgipärase ideoloogiaga ühendused, millel on üleriigiline ja piirkondlik struktuur. 100 Olulisim veelahe vasak- ja paremparteide (kui sellist poliitilist skaalat on tänapäeval veel üldse võimalik kasutada) vahel ilmneb suhtumises võrdsusse. Vasakparteid toetavad võrdsemat, paremparteid aga suuremate varanduslike lõhedega ühiskonda. Võrdsuse-ebavõrdsuse peamine regulatsioonivahend tänapäeva ühiskonnas on maksud. Vasakpoolsed parteid eelistavad kõrgeid ja otseseid makse, mis tähendab tulude maksustamist. Parempoolsed leiavad, et inimene peaks oma teenitud palgast võimalikult palju kätte saama ning siis ise otsustama, kas ta paigutab tulu kindlustusse, aktsiatesse, hoiustesse, tarbib mitmesuguseid kaupu ja teenuseid või kulutab heategevuseks
annaabi.ee 
