3. Astilbe Astilbed moodustavad väikse 12 liigilise rohttaimeperekonna. Astilbe on üks tähtsamaid poolvarjulisi aiataimi. Kasvavad kästi ka päikse käes, kui maapind põua ajal läbi ei kuiva. Sobiv koht on näiteks aiatiigi või oja ääres. Astilbesid on väga mitmesuguseid liike ja sorte, mis erinevad üksteisest kasvu kõrguse, õitevärvi ja õisiku kuju poolest. Asendamatud püsililled poolvarjulistes ja varjulistes aedades. Astilbed vajavad edukaks kasvamiseks head, parasniisket mulda ja päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta. Kasvavad üsna edulalt ka varjus. Astilbed ei talu liigniiskust ega läbikuivamist. 4. Aubrieeta Tuntud ka kui murutuder, kivikress ja sinipadjake. Aubrieeta on rohttaimede perekond ristõieliste sugukonnast. Looduslikult leidub neid umbes 12 liiki mäestikes Itaaliast Iraanini. Aubrieetad on madalakasvulised kevadel õitsevad püsililled. Oma nime on
Click icon to add picture Click icon to add KULDÕIELINE picture Krookus Prins Claus Crocus Chrysanthus Kõrgus: 520 cm Õitsemise aeg: aprill Õite värv: valgest lillani Valgus ja mullastikutingimused: eelistavad parasniisket hea drenaaziga kobedat aiamulda ja päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta Click icon to add picture Click icon to add picture Karatau lauk 'Ivory Queen` Allium karataviense 'Ivory Queen' Kõrgus: kuni 20 cm Õitsemise aeg: juuni
ARBUUS Päritolu · Arbuusi sünnikohaks peetakse Aafrikat, eelkõige Kalahari kõrbet. Kasvatamine · Arbuusi on raske kasvatada Eestis, sest Eesti suvi on liiga jahe ja lühike. · Arbuus on väga soojanõudlik. Seemned hakkavad idanema alles 15-16 kraadi juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 21-35 kraadi. Parim temperatuur kogu kasvuaja vältel on 30 kraadi piires. Vajab palju valgust ja parasniisket keskkonda. Juhtivad riigid arbuusi kasvatamises · Hiina (74.8) · Türgi (3.9) · Iraan (3.6) · Brasiilia (2.2) · Egiptus (2.0) Huvitavad faktid · Arbuuskoosneb suures osas veest. Arbuusis on veesisaldus lausa 91,5 protsenti. · Arbuusimahl aitab vähendada lihasvalu. · Arbuussisaldab rohkem lükopeeni kui toored tomatid. Lükopeen on suurepärane antioksüdant, mis aitab kaitsta inimese immuunsüsteemi. Arvatakse, et lükopeenid aitavad ennetada ka
hulgast, taimkattest, reljeefist, muldade omadustest. Kõige kergemini ärauhutav jäme tolmjas liivane materjal. Deluviaalmullad e. pealeuhtemullad D Paralleelselt erodeeritutega nõlva alumisel kolmandikul, nõgudes. Jaotatakse niiskusrezhiimi ja pealeuhte tüseduse alusel. METSAPUUDE NÕUDED MULLALE Mänd talub ekstreemseid kasvutingimusi, kus teised ei suuda kasvada (paepealsest...rabani) Kuusk viljakat mulda, ei talu seisvat vett, kuivendatud kõdusoos Ebatsuuga viljakat, parasniisket mulda nagu kuusk Lehis parasniisket, neutraalset, kerget, viljakat mulda Arukask, Maarjakask viljakat mulda, ei talu märga mulda Tamm väga viljakat parasniisket kuni niisket mulda Saar neutraalset, viljakat, niisket mulda Sanglepp neutraalset, liikuva põhjaveega mulda, talub kevadist üleujutust, kasvab ka madalsoos, parandab mulda, mügarbakterid Hall lepp parasniisket mulda, parandab ja väetab mulda, mügarbakterid
Õievärvid Kollane Liigitus Pärn Eestis laialdaselt levinud puu. kõrgekasvuline, aastane juurdekasv u 30 cm. Puud võivad osutuda väga pikaealiseks. Lehtede sügisvärvus on kollane.Õitseb rikkalikut juuli alguses. Õied omavad ravivat toimet, samuti annavad õied rikkalikult nekatarit mis meelitab kohale mesilasi.Külmakindel ja vastupidav puu. Kasvukuju: Püramidaalse võraga Kõrgus: 10-12m Lehed: Rohelised, sügisvärvus kollane Kasvukoht: Päike, poolvari, parasniisket, huumusrikast mulda Märkus: Talub hästi põuda. Harilik pärn kasvab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ning ilupuuna elamute ümbruses ja parkides. Pärn on suurepärane meetaim. See on suur, sirge tüve ja laia krooniga heitlehine puu, mis võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Vanade puude koor on vaoline, noorte puude koor on hallikas-roheline ja sile, noored võrsed on punakad või pruunid. Lehed on
kasvab enamasti 30cm, aga vahel ka lausa üle poole meetri kõrguseks. Sel on kandilised ja tihedalt lehistunud lehed, mis on varrel vastakad, piklikud ja hambulise servaga. Enamasti on taim üleni tumeroheline, kuid esineb ka sorte, kus lehed on õrna punaka varjundiga. Piparmündi õied on väikesed ja lillad ning asuvad liitõisikutena varte tippudes. Piparmünt õitseb meie kliimas suvekuudel. Kasvukohana eelistab piparmünt huumusrikast, parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Avatud kasvukohas vajab kuivemal perioodil ka kastmist. Paljundada saab taime juurevõsudega, vanade puhmaste jagamise teel ning pistikutega. Soovitatav on taim talveks kergelt katta. Värskeid lehti võib noppida kogu suve jooksul, kuivatamiseks lõigake varred hommikupoolikul maapinnast mõnevõrra kõrgemalt vahetult enne õitsemist või õitsemise alguses. Kõige parem on piparmünti kuivatada varjualuses kimpudena ülesriputatult. Jämedad
Taime välislaadi kirjeldus: püstine, kõrge puhmik Lehed: kitsad, tumerohelised, meenutavad kõrreliste lehti Õied või õisikud: Õievarred on tihedalt kaetud väikeste pehmete õitega, mis avanevad ülevalt allapoole. Arvukad õied on koondunud kuni 35 cm pikkusesse õisikusse. Õied violetsed Õitsemine: juuli - september Liigi eritunnused: putukamagnet, hea lõikelill, õis meenutab oma väliskujult nuia Kasvukoha nõuded: päikeselembeline, eelistab viljakat parasniisket mulda Kasutamine haljastuses: Sobib veekogude äärde ja gruppistutuseks peenras Joonis 34. Tähkjas liatris ,,Kobold" (http://www.neevaaed.ee/wp- content/uploads/wpsc/product_images/T%C3%A4hkjas_liatris_Kobold1.jpg; http://static3.nagi.ee/i/p/691/8/1727708115e75c_m.jpg/1) 38 Joonis 35. Tähkjas liatris 39 Kobarpea (Ligularia)
Tulipa Tulbid kuuluvad liilialiste sugukonda. Looduslikuks levialaks on Euraasia stepid (lage maa) ja Sise-Aasia mäestikud. Euroopasse jõudsid tulbid 16.sajandil, Hollandisse 1593.aastal. Hollandis võttis võimust tõeline "tulbihullus", polnud harvad juhtumid, kus uue tulbisordi mugula eest maid ja maju maha müüdi. Eestisse jõudsid tulbid 18.sajandi lõpul, levides tasapisi mõisaparkidest ka taluõuedele. Tulbid vajavad hea drenaaziga kergemat, parasniisket rammusat neutraalset(happelise ja hapetu vahepealne) või leeliselist (happe vastasus) mulda. Sibulad on soovitav iga kahe aasta tagant välja kaevata, kuivatada ja tagasi istutada. Suurepärase tulemuse saab, kui istutada tulbid aeda rühmadesse-nii moodustavad nad rõõmsaid värvilaike. Tulbid sobivad ka ajatamiseks, samuti saab neist häid lõikelilli. Tulbid paljunevad vegetatiivselt(sibulatega paljunemine). Arvamus, et tulpide
Liik alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi. Erim lõimise järgi eristatakse kõigi tüüpide piires. Mõnel tüübil on vähe erimeid, mõnel aga väga palju (gleimullad). Metsapuude nõuded mullale Mänd talub ekstreemseid kasvutingimusi, kus teised ei suuda kasvada (paepealsest kuni rabani) Kuusk viljakat mulda, ei talu seisvat vett, kuivendatud kõdusoos Ebatsuuga sarnaseid tingimusi kuusega Lehis parasniisket, neutraalset, kerget, viljakat mulda Kask viljakat mulda, ei talu märga mulda Tamm väga viljakat parasniisket kuni niisket mulda Saar neutraalset, viljakat, niisket mulda Sanglepp neutraalset, liikuva põhjaveega mulda, talub kevadist üleujutust, kasvab ka madalsoos, parandab mulda ja väetab mulda, mügarbakterid (aitavad mulla viljakust parandada) 4
Tulbisibulaid võib kuni mahapanekuni hoida näiteks pööningul või kuuri all, jälgida, et hiired neile juurde ei pääseks. Soovitan Teil tulpe istutada peenrale 5-10 kaupa gruppi, siis pääsevad nad paremini mõjule ja on pilkupüüdvamad; kuid on ka sorte, mis on üksiktaimena väga suursugused. Kuidas ja kuhu Te nad istutate on Teie enda valida, peaasi, et tulemusega ise rahul olete. Tulbid tahavad päikeselist kasvukohta ja parasniisket neutraalset või aluselist kerget, vett hästi läbilaskvat viljakat saviliivmulda, mis puhkeajal oleks kuiv. Kes tahab suuremaid õisi ja sibulaid, paneb aedtulbile kevadel mineraalväetist või tuhka ning kastab enne õitsemist. TULPIDE KLASSIFIKATSIOON Tulbid jaotatakse peamiselt õitsemisaja ja õieehituse järgi 15 sordirühma ehk klassi. Varajased lihtõielised - taime kõrgus on keskmiselt 20 - 30 cm, sobivad kasvatamiseks
Piparmünt Rohkete maa-aluste ja-pealsete võsunditega. Vajab Paljundada saab juurevõsuga, vanade Lisatakse värsketele Kandiliste, tihedalt lehistunud vartega 30-60cm huumusrikast, puhmaste jagamise teel ja pistikutega. salatitele, kastmetele ja rohttaim. Lehed on varrel vastakad, piklikud ja parasniisket, Istutage taimed üksteisest 20-30 cm magustoitudele. hambulise servaga. Enamasti on varred ja lehed kerget mulda ja kaugusele. Paljundamiseks tuleb Piparmündiõli kasutatakse tumerohelised, kuid võivad sorditi erineda. eelistab kevadel puhmikuid jaotada või kosmeetikas, mentooli
pinnasega kohal. Ta on pikaealine püsik, mis õitseb rikkalikumalt, kui teda iga 8…10 aasta järel ümber istutada. ALCHEMILLA ALPINA - ALPI KORTSLEHT • Moodustab kuni 15 cm kõrguse ja 60 cm laiuse puhmiku. Kaarjalt tõusvale varrele kinnituvad ümarad alt karvased hõbedase varjundiga lehed. Tihedateks õiekeradeks koondunud õitest moodustunud pöörisjad õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad. • Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese käes kui ka varjus. ANEMONE SYLVESTRIS - METSÜLANE • Õied kahesugulised, õiekate lahklehine. Asuvad üksikult maapinnalt algava varre küljes, läbimõõt 3...6 cm. Õiekattelehed on valged või harvem väliskülgedelt nõrgalt lillakad tupplehed. Need on tihedalt liduskarvased, äraspidimunajad, umbes 2 cm laiad, tavaliselt on neid 5. Õitseb mais ja juunis, sageli üle kolme nädala, üksik õis 6...15 päeva. Lehed karvased
Mullastik- sügavapõhjalisi, kergeid muldi (pH u 5,5...6,) Niiskus- ei talu kõrget põhjavee seisu Valgus- Väga valgusnõudlikud Haljastusväärtus- Puu võra- Noorena korrapärane ja koonusjas, vanemaseas kuhikjas ja ebakorrapärane Okkad- pehmed, lineaalsed, pealt rohelised, 15-70 kaupa kimbus, viimase aasta oksal spiraalselt ja ühekaupa Käbid- Isaskäbid okste alumisel küljel, ovaalsed, tolmlemisel kollased. Emaskäbid värvuselt purpursed, roosad, rohelised. TSUUGA Tsuga Mullastik- parasniisket viljakat mulda Niiskus- Valgus- Taluvad varju Haljastusväärtus- Puu võra- Koonusjas Okkad- lamedad, lühikesed, kinnituvad näsale; pealt läikivroh, alt kahe õhulõhega 1 Käbid- ovaalsed, rippuvad Kardavad kevadpäikest. EBATSUUGA Pseudotsuga Mullastik- toitainerikas, hea aeratsiooniga Niiskus- Valgus- vajab avarat kasvuruumi Haljastusväärtus- Puu võra- koonusjas
poolvarjus. Kergel viljakal mullal õitsemine kõige aktiivsem. Taimi tuleb regulaarselt kasta ja kompleksväetisega väetada. Kasvatatakse nii toataimena kui ka peenral. Efekttaim, värv. Joonis 16. Aed-balsamiin (Impatiens balsamina) (http://www.houseplant.co.il/image/users/153233/detail/big/2160112.JPG) -sultan-lemmalts (I.walleriana sün. I. holstii) Eelistab parasniisket, toitaineterikast sooja kasvukohta poolvarjus. Muld ei tohi läbi kuivada. Nõuab regulaarset väetamist ja äraõitsenud õite kärpimist. Võimalik kasvatada erinevates pottides-anumates, peenral. Võib olla kompositsioonis nii ere värvilaik kui ka kontrasttaim. Joonis 17. Sultan-lemmats (http://taimed.files.wordpress.com/2011/06/dsc03882.jpg? w=459&h=345)
Aleuudi Adiantum Adiantum aleuticum Vastupidav Kuni 1 meeter kõrgus Click to edit Master text styles Risoomidega Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik naistesõnajalg Athyrium filix-femina Risoomidega Click to edit Master text styles 1 m pikkune Second level Third level Niisket- parasniisket Fourth level happelist ja orgaanilist Fifth level ainet sisaldavat mulda Ida-laanesõnajalg Matteuccia orientalis Lehed lühemad kui 1 Click to edit Master text styles meeter Second level Vajab happelist niisket Third level mulda ja varju Fourth level Talveks katta
leht- ja okaspuu mäestikumetsades. Alpi kortsleht Alpi kortsleht on roosõieliste sugukonda kortslehe perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Alpi kortsleht moodustab kuni 15 cm kõrguse ja 60 cm laiuse puhmiku. Kaarjalt tõusvale varrele kinnituvad ümarad alt karvased hõbedase varjundiga lehed. Tihedateks õiekeradeks koondunud õitest moodustunud pöörisjad õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad. Eestis kasvatatakse teda kultuuris. Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese käes kui ka varjus. Ta sobib kasvatamiseks püsilillepeenras, kiviktaimlas ja pinnakattetaimena kuivadel nõlvadel. Võib kasutada ka lõikelillena ning kuivatada. Lumelammas Lumelammas ehk pakssarv on üks kahest mägilamba liigist. Lumelammas on levinud Ida- Siberist kuni Kaug-Ida põhja- ja keskosani. Põhja-Ameerikas elavad lumelambad mandri lääneosa mägedes Alaskast Põhja-Mehhikoni. Sarved on rasked ja jämedad, laia eespinnaga, kuid üsna
lehterjad, kuni 1,5 cm pikad, lühiraolised ja kahvatukollased või rohekasvalged ning väljast karvased. Õitseb mais. Viljaks on kerajad kuni piklikud, püstised, valmides tumesinised kuni mustjassinised härmatisega kaetud marjad, mis sisaldavad umbes 30 seemet. Marjad on söödavad ja meenutavad maitselt sinikamarju. [6, 9] Sinisest kuslapuust saab istutada hekke või kasutada teda üksik- ja grupiistutustel. Talub varju ja tagasilõikust, eelistab lubjarikast parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Kuna on väga tihedavõrseline, siis pakuvad hekid ka lehtedeta ajal tuulevarju ning kaitset. Tasuks senisest palju enam kasutada haljastuses. [9] Sordid: · 'Globosa' - vili peaaegu kerajas; · 'Sphaerocarpa' - viljad munajas-ümarad: · 'Viridifolia' - punaste võrsetega püstine põõsas; lehed elliptilised kuni äraspidimunajad, ümara tipu ja alusega, 1,5-3 cm pikad, pealt erkrohelised, alt heledamad ja lühidalt
Mulla kasutussobivuse all mõistetakse selle sobivust mingiks tegevuseks. Seda saab hinnata konkreetselt maakasutuseesmärgist lähtudes. Seda võib vaadelda mitmest aspektist: agronoomiliselt, majanduslikult ja keskkonnakaitselisest. Agronoomilistest nõuetest lähtuvalt määravad mulla kasutussobivuse: 1. Mulla omaduste vastavus kultuuri bioloogilistele vajadustele 2. Mulla harimiskindlus 3. Muldade haritavus 1. Nt lutsern tahab kasvuks lubjarikast parasniisket mulda, ta ei talu liigniiskust. Lupiin nt ei talu kõrget pHd. Ristik kasvab niisketel raskema lõimisega muldadel. Heintaimed taluvad liigniiskust paremini kui põllukultuurid. Paljude teraviljade k asutussobivus väheneb raskete lõimiste korral, kuid nt nisu on lepplikum selles suhtes. 2. HARIMISKINDLUS rühma: LEHEL! 3. HARITAVUS LEHEL Tegurid, mis piiravad kasutussobivust: Veerežiimi varieerumine Mullapeenese vähenemine
Leedrilehine rodgersia (Rodgersia sambucifolia) Sulgjas rodgersia (Rodgersia pinnata) Hobukastanilehine rodgersia (Rodgersia aesculifolia) Leedrilehine rodgersia (Rodgersia sambucifolia) Sulgjas rodgersia (Rodgersia pinnata) · Tavaline kõrgus 70-80 cm, kuid on ka 150 cm kõrgeid liike. · Väga suurte lehtetega dekoratiivsed taimed. · Õied on valged või roosakad. Õitsevad juunis-juulis. · Poolvarjus kuni varjus, eelistab huumusrikast, parasniisket vett läbilaskvat mulda. · Saab kasvatada veekogude kallastel, varjupeenras, puude all. · Pikaealine ja talvekindel! Sobib avalikele haljasaladele. Suur härjasilm Leucanthemum maximum Suur härjasilm Leucanthemum maximum · Kõrgus 25-60 cm. · Õitseb juuli august. Õied valged või kollased üldjuhul. · Sobib toitaineterikas vettläbilaskev muld. Suur tähtputk Astrantia major Suur tähtputk Astrantia major
14 Päevaliilia (Hemerocallis) Konkreetne liik: Kollane päevaliilia (Hemerocallis lilioasphodelus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kasvab 60...100 cm kõrguseks Taime välislaadi kirjeldus: kaunid õied rohelise pumiku sees Lehed: Kitsad lehed on kuni 60 cm pikad Õied või õisikud: Peenike harunev õisikuvars kannab umbes 12 öösel lõhnavat kahvatukollast õit 8 cm läbimõõdus. Liigi eritunnused: nagu nimigi ütleb õitseb ta ainult ühe päeva Kasvukoha nõuded: Eelistab päikselist ning parasniisket kasvukohta Kasutamine haljastuses: rühmiti otse muru sisse Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/184 http://www.valgeanso.ee/index.php? page_id=65&lang_id=et&sid=8137b703413dc80f66a9f1392e0cab56&noc ache=1284122549 1.15 Helmikpööris (Heuchera) Konkreetne liik: verev helmikpööris (Heuchera sanguinea) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-60 cm. Taime välislaadi kirjeldus: väike puhmik. Lehed: igihaljad, rohelised, sügisel muudavad värvust.
Umbes 750m raadiuses asub Aru Põllumanajduse OÜ kuivati kompleks, mis on ühtlasi ka selle põllu harija. Kuna tegemist on haritava põllumaaga, siis sellel hetkel kasvas seal varajane oder ning umbrohtu polnud ümberringi märgata. Loomastiku poolest oli aga väga palju vihmaussikäike ja vihmausse. Paraku olid enamus vihmaussid kerasse tõmbunud, et oodata paremaid tingimusi. Siit võis järeldada, et muld on liialt tihestunud. Seda parasniisket põllumaad on kasutatud juba üle 20 aasta, millest pool minimeeritud harimise näol. Joonis 3. Põllumaa sügavkaeve. Must rist – sügavkaeve asukoht, Punased jooned - kaugused 7 5. Muldkatte koosseis Kadrina vald asub Kesk-Eesti leostunud ja leetjate ning ka Põhja-Eesti rendsiinade ja mitmesuguste gleimuldade valdkondadesse (Mullateadus, õpik kõrgkoolidele).
33, joon.34) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 25-60 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge püstine puhmik. Lehed: meenutavad kõrreliste lehti. Õied või õisikud: Püstiste lillakaspunaste õisikutena, alustab õitsemist õisiku tipust. Väikesed, putkõitest koosnevad korvõisikud tähkjad õisikud. Puhkevad õitsele augustis. Liigi eritunnused: tärkavad kevadel hilja, õis meenutab nuia. Kasvukoha nõuded: vajab päikesepaistelist kasvukohta ja kuivemat kuni parasniisket vett läbilaskvat aiamulda. On talvel tundlik liigniiskuse suhtes. Kasutamine haljastuses: suuremas kiviktaimlas, püsilillepeenras. Joonis 33. Tähkjas liatris (http://www.eattheweeds.com/liatris-dotted-blazing-star/) Joonis 34. Tähkjas liatris Kasutatud kirjandus: Calmia. Liatris Liatris sp. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/liatris.htm. 10.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=233&art=271. 10.09.2013. Hansaplant
. Purpur-siilkübar (Echinaceae purpurea) Püstine, puhmjas, kõrge (60-100cm), levib risoomide abil, vili on seeme, Põhja-Ameerikast pärit Kasvukoht sobib päikesepaiste, ei talu luivust ega liigniiskust Pinnas vähenõudlik, sobib pea igasugune aiamuld, keskmise toitainete sisaldusega, eelistab parasniisket huumusrikast mulda, talvel katmist ei vaja Õied korvõisikud heleroosast oranzi ja punakaspruunini, õisiku keskel putkõied, mille värvus oranzikaspruunist mustjaspunaseni, õitseb juulist septembrini (kuni sügiskülmadeni). Lehed hambulised, teravsaagjad. Ka sügisel ja talvel efektne- näiteks vili. Istutada ümber ja jagada 4-6 aasta järel, rühmiti istutades jätte 30-40 cm vahekauguseks, sobib kokku Liatris Paljundamine seemnetega ja puhma jagamisel
I rühm: 1.Nisu Triticum Aestivum L -suvinisu-harilik e. pehme nisu (min.idanemistemp.1-2 C, optimaalne 10-15 C , tõusmed taluvad -7 kuni -11, terade mood.aegne soodsaim temp. 15 kuni 23 C. Muld peab olema viljakas ja sisaldama kergesti kättesaadavid toitaineid. Võrsub tagasihoidlikult, moodustab 1,2 kuni 1,5 võrset. Kasvuaeg keskm.100 päeva) -talinisu (seemned idanevad aeglaselt juba 1 kuni 2 C juures, kiiresti 14 kuni 17 C juures. Talub kuni -25 C külma. Eelistab viljakat parasniisket mulda. Talirukkist vähem vastupidav. Kasvuperiood 320-350 päeva) 2.Oder Hordeum L (Eristatakse kahe-ja kuuerealine oder) -suvioder (kasvat. rohkem söödaks, valm. ka õlut ja linnaseid. Temp. suhtes vähenõudlik, min.idanemistemp on 1 kuni 2 C, opt. 10 kuni 18 C. Tõusmed taluvad 7 kuni 8 C külma. Terade mood. soodsain temp.15 kuni 23 C. Sobib neutraalse pH tasemega huumusrikkad liivsavimullad. Lühim kasvuiga 70 päeva, hilised sordid kuni 100 päeva.) -talioder (Eestis kasvat
selt. Isaskäbid on kerajad ja astsevad Puit sarnaneb kuuse või euroopa nulu mõõdunud aasta võrse okaste Tahab parasniisket Okkad on lamedad , lühikesed 0,5..2cm puidule,ilma selgelt eritatava vahel.Emaskäbid on väikesed ja viljakat mulda.Ei talu pikad ja kinnituvad võrse madalale siseosata,esineb küpspuit.Puit on
nimetatakse ka liaani poolküpsetest viljadest valmistatud vürtsi. Kuid samadest taimedest valmistatakse ka rohelist ja valget pipart. Erinevus seisneb selles, et valge pipar on kuivatatud küpsed seemned, roheline pipar on kuivatatud pooltoored seemned ning must pipar on keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Pipart kasvatatakse Indias, Indoneesias, Tais, Sri - Lankal, Malaisias, Singapuris, Laoses, Vietnamis, Kariibimere saartel, Lõuna - Ameerikas. See vajab kasvamiseks parasniisket pinnast. Pinnas peab olema sõmer ja sisaldama palju orgaanilist ainet. Pipar ei kasva hästi kõrgemal kui 1 km merepinnast. Taimi paljundatakse 40–50 cm pikkuste pistikutega. Mustal pipral on mitmeid kultivare, mis on välja valitud saagikuse ja viljade kvaliteedi põhjal. Noored taimed seotakse puutüvede või ronimisvõre külge üksteisest umbes 2 m kaugusele. Eelistatud on kareda koorega puud, mida mööda kasvab pipar kiiremini. Oluline on, et puud pakuksid piisavalt varju ning õhu
LEHED Lehed 10-12cm pikad. Suvine lehestik on tumeroheline. Sügisel omandavad lehed kollase värvuse ja langevad puult. ÕIED, VILJAD Suured (7-10 cm) valged kuni kergelt roosakad, kausjad, karikakujulised ribajad õied. Õied on lõhnavad. Hakkab õitsema 10-15 aastaselt. Erinevalt teistest magnooliatest on tema õitel kuue asemel 7 või 8 kroonlehte. KASVU- Eelistab lubjarikkamat, õhulist, parasniisket kuni niisket, vett läbilaskvat mulda. TINGIMUSED Ei talu seisvat vett. Ei taha tuulist kasvukohta. Hilised öökülmad võivad õisi näpistada, päikselisem kasvukoht paneb rikkalikumalt õitsema. KASUTAMINE Soolopuu. NB! Kõige külmakindlam magnoolia liik Eestis. Hondo magnoolia Magnolia kobus Sügisene pung Seemned Hondo magnoolia Magnolia kobus Dekoratiivsete lehtedega taimed Valge mooruspuu Morus alba
..8 x 1...4 cm, hallikasrohelised, alt pehmekarvased. Õied: kahekaupa lehtede kaenlas, lehterjad, kuni 1,5 cm pikad, lühiraolised, kollakasvalged, väljast karvased, V-VI. Viljad: kerajad kuni piklikud, püstised, valmides tumesinised, kaetud härmatisega, sisaldades umbes 30 seemet, meenutavad maitselt sinikamarju, söödavad. VI-VII. Sinisest k. saab istutada hekke või kasutada teda üksik- ja grupiistutustel. Talub varju ja tagasilõikust, eelistab lubjarikast parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Kuna on väga tihedavõrseline, siis pakuvad hekid ka lehtedeta ajal tuulevarju ning kaitset. Tasuks senisest palju enam kasutada haljastuses. 31. Harilik ja tatari kuslapuu Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum L.) [ksülósteum] 27 Kreeka k. xylon puu või puit, osteon luu; puidul head tugevusomadused. Rahvapärased
Maksab rohkelt ja võib olla keskkonna ohtlik, võib rikkuda joogivee. Samas jääb kasutamata liblikõielitega sümbioosis olevate mügarbakterite abil siduda lämmastiku. Tuleks tunda bioloogili omadusi. Kasuatda võib: liblikõielised õistaimed- (tähtsad tänu maheviljelusele, ning lämmastikväetise kõrge hinnale, küllalki arvukas 50 liiki, ristik, kitsehernes), toorproteiini sisaldus kaks korda suurem kui liblikõielistel. Raske kuivatada, Ristikutel lühem eluiga, vajavad parasniisket mulda, lubjalembelised, kaasnevad piirangud, seemned kallimad, seemne saak sõltub ilmastikust, putuktolmleja, põhiliselt sammasjuurestik, seetõttu vegetatiivselt vähelevivad. Puhmikulised (punane ja roosa ristik), võsundilised(hiire ja seahernes), juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid), maapealsete võrsetega( valge ristik). Kõrrelised heintaimed- olulised söödataimedena, suur võrsumisvõime, hea ädalakasv, suur
Valgusnõudlik. Eelistab viljakat Jaapani ebaküdoonia roosõielised kergemat mulda. 0,6-1 m Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes Karusmari sõstralised vähenõudlik 1-1,5 m Eelistab viljakat, parasniisket Punane sõstar sõstralised mulda. Poolvarjutaluv 1-1,5 m Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Eelistab niiskemaid Must sõstar sõstralised viljakaid alasid. 1-1,5 m Valge sõstar sõstralised kuivem ja kergem 1-1,5 m poolvarjutaluv. Eelistab viljakamaid
Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Avastati Ohios 1900. aastal. Meil küllalt külmakindel. Alustab õitsemist juba juuni lõpus, juuli alguses. Väga dekoratiivne rohke ja pikaajalise õitsemise tõttu. Soomes külmub ega õitse. Kõik õied steriilsed, valged. (Hariduskeskus). Joonis 13. Puishortensia (Hydrangea arborescens 'Annabelle') (http://www.aiasober.ee/tooted/ilupuud-ja--p%C3%B5%C3%B5sad/lehtpuud-ja--p %C3%B5%C3%B5sad/1061) 4.9.2. Hooldus Vajab kerget happelist, viljakat ja parasniisket mulda. Armastab päikest, kuid kasvab edukalt ka kerges varjus. Kuival ajal vajab kindlasti kastmist. Sa võid teda kasvatada, nagu püsilille. See tähendab, et sügisel lõika tal võrsed praktiliselt maani maha. Selline resoluutne pügamine sunnib põõsast rohkemale õitsemisele ning õisikud on suuremad. Kevadeti on soovitav põõsaid tugevasti tagasi lõigata. Alustab õitsemist enne aedhortensiat, õitseb kaua ja väga kaunilt. Kastmisvesi ei tohiks olla lubjarikas.
kasvatakse taimed kevadel toas ette. Seemneid kasutatakse maitseainena. Ajalugu Leesputk on pärit vanast Pärsiast ja on praegu naturaliseerinud kõikjal Vahemere piirkonnas. Mungad tõid selle ,,universaalse ravimi" Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Kasvatamine - Vajab toitainerikast mulda. Taim vajab kasvuks palju ruumi. Kasvab hästi nii päikese käes kui poolvarjus. Vajab sügavalt haritud toitainerikast parasniisket mulda, seisvat niiskust ei talu. Taim vajab ettekasvatamist, ta istutatakse avamaale mais-juunis. Esimesel talvel pärast istutamist on soovitav taim talveks katta, hiljem ei ole seda enam vaja. Perele piisab ühest-kahest taimest. Paljundamine - Paljundab ennast suurte tugevate seemnetega, algsest kasvukohast kaugele ja looduslikesse kooslustesse ei levi. Kunstlikult saab paljundada juurte jagamise teel.
Paljasseemnetaimed Mänd Kuusk Valguslembene Varjulembene Oksad ja okkad tüve ülaosas. Oksad ja okkad kogu tüve ulatuses, Tüvi laasunud, tipmine võra. võra püramiidias Mulla viljakuse suhtes vähenõudlik Mulla viljakuse suhtes nõudlik Talub kuivust/niiskust Nõuab parasniisket pinnast Juurestik tugev, sõltub kasvupinnasest. Juurestik nõrk Okkad pikad, kahekaupa, Okkad lühikesed, ühekaupa, vahetuvad 2-3 aasta järel. vahetuvad 5-7 aasta järel. 26 Käbid väikesed, püramiidjad Käbid piklikud, suuremad männist. Paljunemine Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide
· Võrsed on sügistalvel pruunikasrohelised, hiljem hallpruunid, karvadeta (paljad), okkakimpude all pikad pruunid soomused · Seemned oranzpruunid, koos tiivaga kuni 2(2,5) cm pikad · Rumeelia männi puit pole eriti tugev ning liigi vähese leviku tõttu pole tal märkimisväärset majanduslikku tähtsust. Mõningal määral kasvatatakse rumeelia mändi ilupuuna parkides ja koduaedades. Pinus strobus - Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eelistab parasniisket kliimat, põuda talub halvasti. Kiirekasvuline. Eestis kasvab üksikuid suuri puid mitmetes parkides ja dendroaedades (Karula, Tihemetsa, Järvselja, Vana-Vigala, Suuremõisa, Polli, Jädivere, Tõstamaa), suurimate kõrgus ulatub üle 35 m ning tüveläbimõõt kuni 120 cm. Kõrgus 40...50 m. · Okkad 7...12 cm pikad (5-kaupa), kolmetahulised, peenelt saagja servaga, väline (kumer) tahk roheline, külgmised valkjamate õhulõheridadega. Okkad peened, läbimõõt 0,5 mm
..8 x 1...4 cm, hallikasrohelised, alt pehmekarvased. Õied: kahekaupa lehtede kaenlas, lehterjad, kuni 1,5 cm pikad, lühiraolised, kollakasvalged, väljast karvased, V-VI. Viljad: kerajad kuni piklikud, püstised, valmides tumesinised, kaetud härmatisega, sisaldades umbes 30 seemet, meenutavad maitselt sinikamarju, söödavad. VI-VII. Sinisest k. saab istutada hekke või kasutada teda üksik- ja grupiistutustel. Talub varju ja tagasilõikust, eelistab lubjarikast parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Kuna on väga tihedavõrseline, siis pakuvad hekid ka lehtedeta ajal tuulevarju ning kaitset. Tasuks senisest palju enam kasutada haljastuses. Sordid: 'Globosa'; 'Sphaerocarpa'; 'Viridifolia'; 31. Harilik ja tatari kuslapuu Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum L.) Kreeka k. xylon puu või puit, osteon luu; puidul head tugevusomadused. Rahvapärased nimetused kohlap, kuusmapuu, kukepuu, takispuu, kuusmann jne
2 (3) aastat. Pungad munajad, vaigused. Käbid võrsel üksikult või 2...3-kaupa, õitsemisel punakad, hiljem rohelised, valminult roosakas- või punakaspruunid, sageli vaigused, 8...15 (20) cm pikad, läbimõõt 2...3 (4) cm, rippuvad, seemnesoomused nahkjad, apofüüs lame, väikese rombja tipuga. Seemned 0,5 ... 0,6 cm pikad, koos tiivaga kuni 2 cm pikad. Kõrgetüveline. H=40...50 (66) m, Eestis kuni 40 m. Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eelistab parasniisket kliimat, põuda talub halvasti. Kiirekasvuline. Esineb koorepõletik, mille tekitaja roosteseen (Cronartium ribicola) vaheperemeheks on sõstra- ja karusmarjapõõsad. Haiguse tagajärjel tekib tüvel tugev vaigujooks, tüve kõhetumine, okkad muutuvad kollaseks ja kuivavad. On muidu väga dekoratiivne pargipuu. Eestis kasvab üksikuid suuri puid mitmetes parkides ja dendroaedades (Karula, Tihemetsa, Järvselja, Vana-Vigala, Suuremõisa, Polli, Jädivere,
Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) (Joonis 4) on pärit Lääne-Hiinast. Taim kasvab 5 aastaga umbes 1 kuni 1,5 meetri kõrguseks. Lääne-Euroopas võib ta 10 aastaga ulatuda üle 2 m. Ka Tallinnas on põõsaid, mille kõrgus küündib 2,5 meetrini. Mida soojem on kasvukoht, seda suuremaks ja tihedamaks põõsas kasvab. (Calmia Istikuäri OÜ, 2011) Põõsa lehed on suvel tuhmrohelist värvi, kuid sügisel erksate värvitoonidega. Ilutaim eelistab päikselist kuni poolvarjulist ala, samuti parasniisket saviliivast aiamulda. Joonis 4. Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis). (http://seemnemaailm.ee/jpg/Kolkwitzia %20amabilis.jpg) 21 Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) külmakindluse kohta on vastukäivaid andmeid. Calmia Istikuäri aastate kogemus on näidanud, et Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) on väga vastupidav. Isegi potis talvitudes ei ole ta kaotanud talveti ühtegi oksa. Sellist sitkust ei ole paljudel teistel põõsastel.
Ungari sirel juurevõsusid ei aja .Talvitub kenasti kuni -28 C juures (Calmia istikuäri OÜ). 31. Syringa vulgaris - harilik sirel 31.1 Liigi lühikirjeldus Sirel on umbes 30 liigi ja üle 1 000 sordiga perekond. Harilik sirel Eestis looduses ei kasva, kuid on väga laialt levinud kultuurtaimena. Eestis kasvab tavaliselt põõsana, kuid teda võib kärpida ka tüvipuuks. Kõrgus võib soodsates tingimustes ulatuda kuni 8 meetrini, meil tavaliselt 2 - 4 meetrit. Eelistab lubjarikast ja parasniisket mulda, kuid kasvab ka kehvemal ja kuivemal mullal. Talub varju, kuid õitsemiseks vajab päikesepaistet. Annab rikkalikult juurevõsu ja võib metsistuda. Paljundatakse seemnetest, võrsikutega ja pistokstest. Sobib nii üksikpõõsaks kui hekitaimeks (Laasi 1987). 31.2. Hariliku sireli hooldusjuhend. Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Sirelihekki on soovitav pügada kolm korda aastas
Umbes 4 m kõrgune vabakujuline sirelipõõsas. Nagu näha, kasvab edukalt ka tamme all, kuid õitsemiseks vajab päikesepaistet. Autori foto. Iseloomustus Sirel on umbes 30 liigi ja üle 1 000 sordiga perekond. Harilik sirel Eestis looduses ei kasva, kuid on väga laialt levinud kultuurtaimena. Eestis kasvab tavaliselt põõsana, kuid teda võib kärpida ka tüvipuuks. Kõrgus võib soodsates tingimustes ulatuda kuni 8 meetrini, meil tavaliselt 2 - 4 meetrit. Eelistab lubjarikast ja parasniisket mulda, kuid kasvab ka kehvemal ja kuivemal mullal. Talub varju, kuid õitsemiseks vajab päikesepaistet. Annab rikkalikult juurevõsu ja võib metsistuda. Paljundatakse seemnetest, võrsikutega ja pistokstest. Sobib nii üksikpõõsaks kui hekitaimeks. Hooldus Hooldus enamasti sarnane läikiva hõbepuu hooldusega. Kui kasvab hekina, pügatakse kolm korda aastas. Peale õitsemist soovitatakse eemaldada närbunud õisikud, siis ei kuluta taim energiat seemnete valmimisele
annaabi.ee 
