) ääres, kus on halb vee- ja õhureziim 6. Iseloomusta loo- ja pärisaruniite kasvukoha ja tüüpilise taimestiku järgi. Looniit: kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke mullakiht, kõikuv veereziim, enamasti Lääne- ja Saaremaal, Liigirikas taimestik; kadakad, sarapuu, angerpist, mägiristik, lamba-aruhein, vesihaljas tarn, lubikas Pärisaruniit: tasastel aladel, keskmise paksusega parasniiskel mullal, Sõltuvalt niiskusastmest lubikas, harilik härghein, tedremaran, hirsstarn, maarjahein, luht-kastevars, kibe tulikas 7. Mis on soo? Ala, kus veerežiimi häirete, liigniiskuse tõttu on orgaanilise aine lagunemine aeglane, mille tõttu see kuhjub ja ladestub pikkamööda 8. Kuidas tekivad sood (2 võimalust)? 1) Liigniiskes paigas (vesi nii põhjaveest kui sademetest), 2) Järve kinnikasvamisel 9
· Metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60 % ravimitest on looduslikku päritolu. EESTI Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Näiteks ei saaks ka Eestis ilma metsadeta elada karud, ilvesed, hundid ja paljud teised loomad. Metsad on olulised looduse, kliima ja süsinikuringe reguleerijad. Eestis on kaitsemetsadel muuhulgas
tumerohelise värvusega, sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Saagialguseni kulub külvist keskmiselt 55-60 päeva. Hetkel levinuim kurgisort tööstuses kasutamiseks. Pinnase ettevalmistus kurgi kasvatamiseks. Mullastik. • Avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad, struktuursed parasniisked mullad. Parimateks muldadeks on toitaineterikkad saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad. • Kurk kasvab hästi ühtlaselt parasniiskel mullal, kuid vältida tuleks kasvukohti kus vihmastel suvedel on pikemaajalise liigniiskuse oht. Optimaalne põhjavee tase on 70-100 cm. Istutuseelsed ja kasvuaegsed mullaharimistööd. • Istutuseelsed - Kevadel äestamine ja kutiveerimine umbrohtude puhul ja vajadusel põllu rullimine (põua puhul). Võib ka sügavfreesida. Oluline on tagada tuulevaikne kasvukoht. • Kasvuaegsed- Kobestamine kasvuperioodil 3...4 korda (kuni reavahede kinnikasvamiseni)
Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi määramine: Lähtehindpunkt 62, huumusprotsendi (~2) ja A horisondi tüseduse alusel (28cm). Lõimise üleminek liivsavil saviliivale sellel parasniiskel mullal annab paranduse -9%. Lupjamisvajaduse arvel läheb maha 2hp. Maatüki suuruseks arvestades 2 ha, tuleb paranduseks -3%. Lõplikuks hindepunktiks 52. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: LP (näivleetunud muld) Lõimis: v°_1sl40-80/v°_1ls_1 Huumushorisondi tüsedus: 25-27 cm Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Maa-ameti andmed ning meie andmed langesid kokku mulla nimetuse osas. Täpselt ei langenud kokku mulla lõimised. Mulla profiil:
täielikult ilma lisasöödata. Juurde tuleb anda vaid mineraalsööta. Lehm- ja pullmullikaid tuleb karjatada eraldi. Noorveiste karjamaa tuleb jagada 8-10 kopliks sellise arvestusega, et ühes koplis karjatatakse neid 3-4 päeva. Kuni 1- aastastele noorveistele arvestatakse joogivett ööpäevas 10-15 liitrit ja 1-2-aastastele 25-40 liitrit. Noorveiste karjatamisperioodi pikkus on 155-170 päeva. Vasikate karjatamine Vasikate karjamaad peavad paiknema lautade lähedal kuivemal või parasniiskel viljakal mullal. Karjatamisperioodil vajavad vasikad mitmesuguseid lisasöötasid ning vihmaste ja jahedate ilmade korral on vaja neid pidada laudas. Vasikatele sobivad 10-15 cm kõrgused alusheinarohked kultuurkarjamaa rohukamarad. Karjamaapinda arvestatakse vasika kohta 0,08-0,1 ha. Päevas 10-15 kg karjamaarohtu. Vasikate karjamaa jagatakse 8-10 kopliks ja igas koplis karjatatakse 3-4 päeva.vasikate
8) Mullastik Tähtsaim kasvukeskond. Mullad jagunevad: liivmullad, saviliivmullad, liivsavimullad, savimullad, turvasmullad Kergetele muldadele - kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. Rasketele muldadele - peakapsas, kaalikas, seller, rabarber, mädarõigas. 3. Kasvatustehnoloogiad 1) Valge peakapsas külmakindel. Talub lühiaajalist öökülma. Suure lämmastikuvajadusega. Kõige paremini kasvab parasniiskel ja huuuserikkal mulall. Mulla pH 6...7,5. 1 v 2 korda mullata. 3..4 korda kasvuaegne mullaharimine. Külvisügavus 1...2 cm. Kasvuperioodi alguses on tähtis umbrohutõrje. Sammuti tähtis taimekahjurite tõrje. 2) Lillkapsas Lühikese kasvuperioodiga. Talub lühiaajalist öökülma. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes nõudlik. Külvisügavus 1..2 cm. Külviaeg märts... juunilõpp. Kastmine, umbrohutõrje, kahjuritõrje, vaheltharimine. Saagikus 15—35 t/ha 3) Spargelkapsas
kahjustada taime igihaljast lehestikku. Kahjustunud osad tuleb kevadel lõikusega eemaldada. Nii võib ka vanu taimi noorendada. 5. Bergeenia Bergeenia tunneb kergesti ära nende nahksete, talvehaljaste lehtede järgi. Need on tugevakasvulised püsikud laiuva jämeda risoomiga. Õied on tavaliselt roosad ja puhkevad kevadel tugevavarrelistes kobarjates õisikutes. Bergeeniatele sobib nii päikesepaiste kui ka vari. Kasvavad ka tavalisel parasniiskel mullal, kuid eelistavad raskemat savikat toitaineterikast mulda. Bergeeniaid kasutatakse tavaliselt vabakujuliste rühmadena murus, basseinide ja looduslike veekogude ääres, pinnakattetaimena hõredate puude all, kalmistutel. Kenad koos priimulate ja akakapsaste, metsülase, kevadike ja kivirikkudega. 6. Hanerohi Perekonnas umbes 100 liiki, looduslik leviala paikneb Põhja- ja Kesk-Euroopas, Vahemere maades, Aasia parasvöötmes, Jaapani ning Põhja-Ameerika mägedes, Eestis
kooslus, mida peab kaitsma. Kui vaadata, mida metsaga praegu tehakse, tekib küsimus, millest siis järgnevad põlvkonnad elavad. "Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Metsades tuleks loobuda monokultuuride(e puupõldude tekkitamine) kasvatamisest- mitmerindeline, looduslähedase liigilise ja vanuselise struktuuriga tulundusmets on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum, sest ta on isetaastuv. Säästlikumalt peame suhtuma rabamassiividesse, mis on
mida peab kaitsma. Kui vaadata, mida metsaga praegu tehakse, tekib küsimus, millest siis järgnevad põlvkonnad elavad. "Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Viimane aeg on väärtustada senised inimtekkelised, poollooduslikud pärandkultuurmaastikud - puisniidud, rannaniidud ja ka teised niidetavad või vähekarjatatavad niidud, loopealsed. Kasvupaikade kadumisega kaovad liigid, mida ei ole võimalik taastada
.............................. ..................................................................................................................... ..................................................................................................................... 2 punkti 7. ÜLESANNE Joonisel on kujutatud ühe metsatüübi alustaimestikku. Selline mets kasvab viljakal parasniiskel mullal. Alustaimestikus kasvab jänesekapsas, mets-härghein, harak-kuljus, mustikas jne. Sageli esineb tihe samblarinne. Millise metsatüübiga on tegu? .......................................... Millist puuliiki esineb selle metsatüübi puurindes tavaliselt kõige rohkem? ....................................... Õpetajale 8
.............................. ..................................................................................................................... ..................................................................................................................... 2 punkti 7. ÜLESANNE Joonisel on kujutatud ühe metsatüübi alustaimestikku. Selline mets kasvab viljakal parasniiskel mullal. Alustaimestikus kasvab jänesekapsas, mets-härghein, harak-kuljus, mustikas jne. Sageli esineb tihe samblarinne. Millise metsatüübiga on tegu? .......................................... Millist puuliiki esineb selle metsatüübi puurindes tavaliselt kõige rohkem? ....................................... Õpetajale 8
elupaiku käsitlevas direktiivis ning ka Berni konventsioonis vaadeldakse neid kui ranget kaitset vajavaid liike. Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Viimane aeg on väärtustada senised inimtekkelised, poollooduslikud pärandkultuurmaastikud - puisniidud, rannaniidud ja ka teised niidetavad või vähekarjatatavad niidud, loopealsed. Kasvupaikade kadumisega kaovad liigid, mida ei ole võimalik taastada
Õied- Valged kuni roosakad, kännasjates õisikutes Viljad- ENELAS Spiraea Mullastik- vähenõudlikud Niiskus- Valgus- Päikesepaisteline Haljastusväärtus- Oma liigirohkusetõttu üks armastatumaid haljastuspõõsaid Puu võra- Lehed- vahelduvad, lihtlehed Õied- väikesed, viietised, kännased, pöörised või sarikad; Punased Viljad- kogukukkurivili, seemneid palju, väikesed PÄRGENELAS Stephanandra' Mullastik- neutraalsel kuni veidi happelisel mullal , ei talu aluselisi muldi Niiskus- parasniiskel Valgus- Haljastusväärtus- haljastatakse nõlvu või madalaid müüre Puu võra- laiuv Lehed- kaherealised või hõlmised; helerohelised 4 Õied- pöörises, valkjad kuni rohekad Viljad- kukkurvili MAHOONIA Mahonia Mullastik- mullaviljakuse suhtes leplikud Niiskus- Valgus- poolvarju või ka päikesepaisteline aga siis peab kaitsma kevadpäikese eest Haljastusväärtus-
pinnakattetaimedel ohtlikuks naabriks. Mullastiku suhtes ei ole nõudlik, kuid kasvab kõige paremini viljakas ja kobedas pinnases, mis on piisavalt niiske. Pinnakattetaim. Joonis 20. Kassiratas (http://www.wildstauden.ch/pflanzen/bilder_db/GlechomaHederacea2008.jpg) Metsvits (Lysimachia) - roomav metsvits (L.nummularia) Kasvab poolvarjulises ja varjulises kasvukohas, huumusrikkal parasniiskel mullal aga ka tavalisel aiamullal. Sobib kiviktaimlasse, kuivmüüride varjukülgedele, terassidele, astangutele, aiavaasidesse ja veekogu kaldale. Võsunditega katab kiiresti suuri alasid. Eriti dekoratiivne õitsemise ajal. Pinnakattetaim, sobib ka pottidesse-amplitesse. 13 f
· metsas väike juurdekasv · sfagnumsamblad · pinnavesi · kõrge põhjaveetase · pinnase nõrk kandevõime Välistunnused varieeruvad olenevalt aastaajast. Kevadel sulab lumi liigniisketel maadel kauem kui parasniisketel, sest liigniiske mulla suure veesisalduse tõttu kulub tema soojenemiseks rohkem soojust. Seetõttu on küntud maad kevadel kauem tumedad. Lumesulamis- ja vihmavesi jääb liigniiskel mullal kauemaks loikudena maapinnale kui parasniiskel mullal. Suvel on liigniisketel maadel sageli udu. Taimekasv on neil maadel aeglasem. Suvivilja oras on kiduravõitu ja kollakas, talivilja orastes on aga rohkesti tühikuid. Vili jääb üldiselt hõredaks ja selles on rohkesti niiskuslembeseid umbrohte nagu roomav tulikas, paiseleht jt. Liigniisketel rohumaadel on kamaras vähe liblikõielisi, seevastu aga ohtralt niiskuslembeseid rohundeid nagu luhakastevars, tarnad, roomav tulikas jt. Liigniisketel muldadel
Fifth level Mari august-sept Päikseline ja varjuline Suurelehine tobiväät ARISTOLOCHIA macrophylla Click to edit Master text styles8m Second level Õitseb juuni Third level Päikselisel Fourth level Fifth level poolvarjuas Parasniiskel huumusrikkal pinnal Ümaralehine tselaster CELASTRUS orbiculia Va. kuivadele muldadele , muud kuni 12m pinnad sobivad, marjad mürgised Kahekojaline Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
läinud-aastased. Kadakas jõuab käbimisikka viie- kuni kümneaastaselt, toekamat marjasaaki annavad põõsad sobivates oludes iga kolme kuni viie aasta tagant. Heal kadaka-aastal võib üks hektar kadastikku kasvatada ühtedel andmetel umbes 50 kg [2], teistel andmetel lausa 100200 kg [5] kadakamarju. Miks kadakale Saaremaal meeldib? Ebatäpne oleks väita, et ta eelistab kasvada kuivades ja kehvades tingimustes. Kõige paremini edeneb kadakas hoopis parasniiskel liivamaal, ent ei põlga ka märgi soomuldi. Küll aga ei talu ta kuivi ja kontinentaalseid tuuli, kadakale meeldib niiske ja mereline kliima. Mulla suhtes vähenõudlikuna tuleb ta toime oludes, kus teised puuliigid elada ei suuda. Loopealsetel ei kasva kadakas üksi: peaaegu alati on tema kõrval türnpuu, paakspuu, lodjapuu, pihlakas, kibuvitsad, vahel ka kukerpuu ja teatud juhtudel magesõstar. Loometsast kadakaseks karjamaaks. Rohkem kui sada aastat tagasi arvasid mõned
Juurseller on ümarik, öökülma (täiskasvanud taim toiteaine rikkamatel Istutatakse mai keskpaigast Pealtvõetamine Märku annab lehtede alumine osa neljakandiline. kuni -10°C) parasniiskel mullal kuni juuni esimeste Ülemiste külgjuurte kolletumine ja maha Juure värv kollakasvalge, sisu Niiskusnõudlik, muidu jääb Kergemad mullad ei sobi päevadeni läbilõikamine terava noaga langemine
punakas. Vili on puitunud kõva kestaga üheseemneline pähkel. Puit punakasvalge, painduv ja vastupidav. Perekonnas 15 liiki (harilik). Levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse kütteks ja pliiatsisüside valmistamiseks. Pähkleid kasutatakse toiduainetööstuses. Kasutatakse ka haljastuses. Harilik sarapuu: Corylus avellana Areaal Euroopast Väike-Aasiani. Eestis levinud. 3-5 meetrine 10-15 tüveline põõsas. Kasvab parasniiskel pinnasel, varjutaluv. Lehed ümarmunajad või äraspidised, terava tipu ja südaja alusega, kahelisaagjad, rood karvased, 6-12cm pikad. Leheroots näärmekarvane. Isasõied asuvad rippuvates urbades, emasõied lehepunga kujulises õisikus, õitsemise ajal punakas. Tuultolmleja, õitseb varakevadel. Vili on puitunud kõva kestaga üheseemneline pähkel. Puit punakasvalge, painduv ja vastupidav. Puitu kasutatakse mööbli valmistamiseks, joonistussöe valmistamiseks ja kütteks.
Juurde tuleb anda vaid mineraalsööta. Lehm- ja pullmullikaid tuleb karjatada eraldi. Noorveiste karjamaa tuleb jagada 8-10 kopliks sellise arvestusega, et ühes koplis karjatatakse neid 3-4 päeva. Kuni 1- aastastele noorveistele arvestatakse joogivett ööpäevas 10-15 liitrit ja 1-2-aastastele 25-40 liitrit. Noorveiste karjatamisperioodi pikkus on 155-170 päeva. 76) Vasikate karjatamine Vasikate karjamaad peavad paiknema lautade lähedal kuivemal või parasniiskel viljakal mullal. Karjatamisperioodil vajavad vasikad mitmesuguseid lisasöötasid ning vihmaste ja jahedate ilmade korral on vaja neid pidada laudas. Vasikatele sobivad 10-15 cm kõrgused alusheinarohked kultuurkarjamaa rohukamarad. Karjamaapinda arvestatakse vasika kohta 0,08-0,1 ha. Päevas 10-15 kg karjamaarohtu. Vasikate karjamaa jagatakse 8-10 kopliks ja igas koplis karjatatakse 3-4 päeva.vasikate
poolest. Puu kõrgus on tavaliselt 3-4 meetrit, kuid on ka kääbussorte. Enamikul Euroopas ja Eestis kasvatatavatel sortidel on lehed pungas rullunud ning ovaalsed, õied on valged, mis asuvad ühe kuni kolmekaupa. Viljad on tavaliselt sileda koorega ning kaetud vahaja kirmega. Värvus varieerub rohelisest, kollasest mustjassiniseni (Harilik ploomipuu, 2011). Joonis 17 ja 18. Ploomipuu õis ja vili. Ploomipuud kasvavad kõige paremini parasniiskel, lubjarikkal ja haritud pinnasel. Eelistavad päikesepaistelist ning tuulte eest varjatud kasvukohta. 1 aasta enne istutamist tuleks maale anda täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Parim aeg istutamiseks on kevad, kuid sobib ka sügis. Väetiseks sobib marjaväetis. Ploomipuid lõigatakse vähem, kui õuna ja pirnipuid, ja ettevaatlikumalt, et ei tekiks kummivoolust. Kevadeti oleks hea pritsida haiguste ja kahjurite tõrjeks. 77
virsikupuu (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu). Teise käsitluse järgi on ploomipuu heitlehiste puude ja põõsaste alamperekond ploomipuu perekonnast. Euraasias ja Põhja-Ameerikas umbes 35 liiki. Alamperekonnas on kolm sektsiooni: pärisploomipuu, kirsiploomipuu ja aprikoosipuu. Võrsed asteldega või ilma, lehed jagunematud. Valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu). Ploomipuud kasvavad kõige paremini parasniiskel, lubjarikkal ja haritud pinnasel. Eelistavad päikesepaistelist ning tuulte eest varjatud kasvukohta. 1 aasta enne istutamist tuleks maale anda täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Parim aeg istutamiseks on kevad, kuid sobib ka sügis. Väetiseks sobib marjaväetis. Ploomipuid lõigatakse vähem, kui õuna ja pirnipuid, ja ettevaatlikumalt, et ei tekiks kummivoolust. Kevadeti oleks hea pritsida haiguste ja kahjurite tõrjeks (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu). 8.1 Harilik ploomipuu
annaabi.ee 
