Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Parasitoloogia - sarnased materjalid

strong, kiin, vastsed, hjustab, iskasvanud, lestad, kahjustav, isend, ektoparasiidid, parasiteerivad, siseparasiidid, marussid, mehaaniline, emased, koorikud, paksenemine, loos, pasta, hjustatud, olevast, kaudselt, puuk, levikuga, sekundaarne, kihulased, joogivesi, kael, ired, sistused, boksid, vaheperemees, organites, parasitoloogia, rvus, hulahtisus
thumbnail
18
doc

Patoloogia

Patoloogia Termin patoloogia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest pathos (haigus) ja logos (õpetus). Seega siis õpetus haigustest. Patoloogia on bioloogia ulatuslik osa, mis uurib eluprotsesside kulgu muutunud või häiritud organismis. Patoloogiline anatoomia kui üks patoloogia alajaotustest uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust, patoloogiline füsioloogia aga talitlust. Tänapäeval kattuvad omavahel terminid patoloogia ja üldine patoloogia. Eripatoloogia aga käsitleb erinevate elundkondade ja elundsüsteemide või oma iseloomult erinevate haiguste patoloogiat. Käesolevas loengukonspektis eripatoloogia käsitlemist ei leia. Patoloogia on seega vahedistsipliin meditsiinis, mis seob üldbioloogilisi distsipliine nagu anatoomia, füsioloogia ja biokeemia kliinilistiga. Ta on vajalik haiguste ja haiguslike protsesside olemuse mõistmiseks. Patoloogia on põhiliselt eksperimentaalne teadus, mis t

Patoloogia
126 allalaadimist
thumbnail
3
docx

ETOLOOGIA

ETOLOOGIA: Raivo Mänd - "Kutse tantsule" Conrad Lorenz - "Kuningas Solomoni sõrmus" Etoloogia - loomade liigispetsiifilise käitumise teooria. Pärishülglased ei saa ilma veeta toetuda mitte millegi peale, peale kõhu. Tunnevad ennast haavatavalt. Bakteritest lahtisaamisel on kõige tõhusam kuivatmine. Raisakotkas kasutab liha roiskumisbakterite lagundamisvõimet. Niss on looma eriala. Parasiidil on tähtis,et peremees elaks suhteliselt hästi. Niipalju hästi, et tal ei oleks energiat parasiidile vastu hakata. Parasiitsuhted on üsna tolerantsed. Ginkgo biloba - kasvatab ollust, et parasiidid saaksid sümbioosi teha. Karule laula! Ära eksklameeri!:) Ilves on tolerantne teiste ilveste suhtes. Hundid on sotsiaalsed kiskjad. Inimese liigil on ainukesena piiramatu hulk nisse. Absoluutselt kõik teised liigid on aktuaalseks või potensiaalseks ressursiks. Rass - mingisuguse komplektse liigi teatud kontignent, mis teistest selle liigi kontingentidest erineb suuremal mää

tehnomaterjalid
6 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Parasitism

Organismile kahjulik kooselu Parasitism Mitmesugused organismid on hakanud elama teiste arvel ja tekitavad neile kahju. Parasitism, teisisõnu nugilisus, on kahe organismi vaheline suhe, kus üks organism kasutab teist enda elutegevuseks. Parasiit on see kes elab peremehe, nt inimese, arvelt. Vahel areneb parasiidi vastne vaheperemehes, kes on täiskasvanud parasiidi peremehest erinev. Parasiit toitub peremehe kehavedelikudest, kudedest ja muust sellisest. Parasiidid võivad elada peremehe peal või kehas sees. Tuntud on laiuss kes elab inimese sooles. Keha pinnal elavad puugid, lutikad, täid ja kirbud. Sammuti elab neid ka taimedel nt lehetäid ja -kirbud. Täi elab looma karvades ja toitub tema verest pikka aega. Nii ta kurnab looma aga ei tapa. Osa parasiite ei toitu peremehest vaid kasutavad teda lihtsalt ära. Näiteks kägu muneb oma munad teise linnu pessa ja lükkab teise linnu mun

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
10
doc

8. klassi bioloogia

Liitsilmade asemel on neil kaheksa lihtsilma. Võrguniidi tekitamiseks on tagakehal võrgunäsad. Sellest võrgu kudumiseks aga sugaküünised. Ämblikulaadsed Ämblikulaadsed on skorpionid ja lestalised. Ämblikega sarnaseid lülijalgseid nimetatakse ämblikulaadseteks. Koibikud ei koo võrku nagu ristämblikud. Skorpion tegutseb öösiti, ta kaitseb end sõrakujuliste lõugkobijatega, ohvri surmab ta mürgiastlaga. Kõige väiksemad ämblikulaadsed on lestad. Mardikad Tunnused: kitiinist kattetiivad ja kilejad lennutiivad, suu ümber haukamissuised, arenevad täismoondega. Kiil: tunnused: suured silmad, röövtoiduline,täismoondega areng, kaks paari kilejaid tiibu. Puruvanad: elab kividest, teokarpidest või puuokstest ehitatud majas Kahetiivalised on ohtlikud haiguste levitajad. Ühiseluliesed Mesilaspere: · emamesilane: ülesanne on muneda

Bioloogia
179 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Spordifüsioloogia II

https://www.dropbox.com/sh/2led71ugzq2uds3/AAAk2pt07s3cdRmPH8xWFFRPa?dl=0 AKLIMATISEERMUMINE SPORDIS Aklimatiseerumine – kliimaga kohanemine  Põhja- Lõuna suund  ajavööndid  Maapinna suhtes Mõjutab meie heaolu, töövõimet(tippsport), tervist. inimene ja antiloop – antiloop spurdib ja kuumeneb üle ja sureb. inimene jookseb rahulikult. Optimum – mingi resultaat, mille saavutamiseks kulutatakse energiat Sügis- külm, pime rasvkude talletab energiat Pruun rasvkude – toodab sooja (vastsündinutel ja karudel nt) Kontrollitakse keskonnast tulenevaid signaale ja keha reguleerib end, et elus püsida. Inimese optimum 37° Optimum eeldab keskkonna stabiilseid tingimusi. Elu harjumatutes tingimustes eeldab uue optimumi saavutamist aka aklimatiseerumist. Sisaldab termoregulatsiooni, saame aklimatiseeruda sooja, külma, aja, kõrguste vahel. (Kõik avaldavad mõju töövõimele) Töövõime sõltub aklimatiseerumisest... = Hig

Sport
32 allalaadimist
thumbnail
194
docx

Molekulaarbioloogia

Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x60

Bioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Mikroobifusioloogia

4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...........................................................19

Mikroobifüsioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Patoloogia arvestus

50. Mis on dehüdratsioon? Koevedeliku hulga vähenemist nimetatakse eksikoosiks e dehüdratsiooniks. 51. Mis on hüdropsia? Vesitõbi 52. Mis on anasarka? Nahaturse. 53.Mis on odeem? Naha turse 54. Mis on astsiit? Vesikõht 55. Mis on eksikoos? Dehüdratsioon 56. Mis on põletik? Millega on seotud? Põletik on organismi tüüpiline kaitsekohastumuslik reaktsioon, mille ülesandeks on lokaliseerida ja likvideerida etioloogilise faktori kahjustav toime. On seotud kolme protsessiga: kudede kahjustus, mikrotsirkulatsiooni muutus, rakkude vohamine. 57. Mis põhjustab põletiku? Bioloogilised tegurid (parasiidid, seened, bakterid), füüsikalised tegurid (trauma, temp,surve), keemilised tegurid (eksogeensed- happed,alused; endogeensed- lõpp produkt) 58. Mis on alteratsioon? Alteratsioon on koekahjustus. Igasugune põletik algab alternatiivsete muutustega (nekroos, düstroofia)

Patoloogia
122 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus

parasiidid edasi ja mõnikord ka sigivad. Need siirutajad on vastavate parasiitide vahe-, lisa- või lõpp-peremehed või vektorid. Vt. ka sekundaarsed nakkusallikad. biosfäär (kr. bios -- elu + sphaira -- kera) -- Maa elukond, Kõikide Maa ökosüsteemide summa. definitiivsed peremehed (ld. definitivus -- lõplik) -- terminaalperemehed, lõpp-peremehed. Neis peremeestes saavutab heterokseenne parasiit suguküpsuse ja sigib suguliselt. Definitiivsel peremehel parasiteerivad alguses preimaginaalsed parasiidid, kes hiljem arenevad samas imaginaalseteks parasiitideks. dehelmintiseerimine (ld. de -- eemaldamine, kr. helmins -- nugiuss). Loomade vabastamine nugiussidest ehk helmintidest vastavate ravimite ehk anthelmintikumide abil. Eristatakse imaginaalset, preimaginaalset, postimaginaalset, profülaktilist, terapeutilist ja diagnostilist dehelmintiseerimist. dehelmintiseerimise ekstensefektiivsus (EE) (dehelmintiseerimine; ld. extensio -- ulatus +

Meditsiin
2 allalaadimist
thumbnail
17
doc

IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam

2) kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos 3) karpkala kevadvireemia 4) lõhilaste infektsioosne aneemia 1. Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN) Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos Infectious Haematopoietic Necrosis (IHN), tekitajaks on rabdoviirus, mis on lähedane VHSi ja SVC tekitajale. Haigestumist soodustab ca 10°C temperatuur. Temperatuuril üle 15° haigestuvad kalad harva. Haigestuvad peamiselt vastsed rebukotistaadiumis, nende suremus 8...15 päeva jooksul võib olla kuni 100%. Aastatse kalade suremus ei ületa tavaliselt 10%. Kaladel kaaluga üle 100g kulgeb IHN krooniliselt ja kadu on väike. Vastsetel on kliinilisteks tunnusteks verevalumid rebukotis, kõhupinnal, silmades pupilli ümber, nahk on tume, võib esineda punnsilmsus ja astsiit kõhuõõnes. Pärakust väljub pseudoroe pikkade valgete niitidena, uimede alused veritsevad

Kalade ihtüpatoloogia ja...
19 allalaadimist
thumbnail
56
doc

LÄÄNE-EESTI VETE LESTA

kombinatsiooni alusel käsitleda alamliigist väiksema geograafilise süstemaatilise üksusena natio baltica (Mikelsaar, 1984). Viimase piirides on sigimisbioloogiliselt eraldatavad 2 rassi: süvikukudulest (P. flesus trachurus natio baltica infranatio pelagicus) ja rannikukudulest (P. fl. tr. natio baltica infranatio sublitoralis) (Mikelsaar, 1957; ref. Mikelsaar, 1984). Süvikukudulestad koevad Gotlandi süviku piirkonnas kuni Hiiumaast lääne pool olevate aladeni, teise rassi lestad rannikumadalatel 4-22(27) m sügavusel, peamiselt Soome lahe keskosa poolsaarte ja saarte tippudes 26. pikkuskraadist lääne pool, ka Soome edelaranniku vetes ning tôenäoliselt paiguti ka meie läänesaarte rannikupiirkondades. Süvikukudulestad koevad normaaltingimustes aprillis-mais, rannikukudulestad, vähemalt Soome lahes, hiljem, peamiselt mais-juunis. Süvikukudulestade mari on pelaagiline, rannikukudulestadel ainult väga lühikese hôljumisvôimega. (Mikelsaar, 1984)

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Üldbioloogia materjal

Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 ­ 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid ­ 97 ­ 98% · C/O/H/N/P/S ­ mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 ­ 2,5, happevihmad

Üldbioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Karikmeduus ­ põlvkondade vaheldumine: meduus ja polüüp, kombitsad, suujätke, 4 osaline magu, meeleelundid ja lihased paremini arenenud kui hüdraloomadel. Vastsest arenev polüüp hakkab eraldama uusi meduuse. Läänemeres elab millimallikas e. meririst (Aurelia aurita) 14. Placozoa ja Mecozoa kuuluvad väidetavalt pärishulkraksete rühma. Placozoa ja mecozoa. neil loomakestel pole muud sümmeetriat kui ülemine ja alumine pool. Kaks erinevat epiteelikihti. Aga on eristunud isend, kes aktiivselt liigub. Võibolla sekundaarselt lihtsustunud? 15. Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad. Erinevalt kiirelistest (radiaalsümmeetriaga loomad) on neil nii ees- kui tagaots ning parem ja vasak külg. Kahekülgsete hulka kuuluvad enamik loomade hõimkondi, tähtsamad, kes välja jäävad on käsnad ja ainuõõssed. Tavaliselt loetakse kahekülgsete alla ka okasnahksed, kelle vastsed on bilateraalsümmeetrilised, suguküpsed isendid aga radiaalsümmeetrilised

Vee elustik
55 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
26
doc

HELMINTHIASES e. helmintiaasid

- mittetäiuslik seedetrakt, omavad iminappa - hermafrodiidid - elavad soolestikus, sapiteedes, kopsudes, vereringes  Fasciola hepatica – maksakakssuulane  Opisthorchis felinus – siberi tagaraiglane  Dicrocoelium lanceatum – väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) - suured mõõtmed 1 Helmintiaasid 2 - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid  Diphyllobothrium latum – laiuss  Taenia solium – nookpaeluss  Taenia saginata – nudipaeluss  Echinococcus granulosus – ehhinokokk  Hymenolepis nana – kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti

Esmaabi
6 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Karjatervis (eksami küsimuste vastused)

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvan

Ainetöö
20 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) ­ sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) ­ pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvanud imetajate kehatemperatuu

44 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Arvestuse piletid vastustega

emastest tundu valt väiksemad, 3­3,5 mm pikad, läbimõõduga 0,03­0,04 mm, valkja värvusega ning paiknevad ujupõieseinas. Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60). Filometroidoos esineb nii tiigimajandeis kui ka looduslikes veekogudes. Haiguse kulg võib olla äge või krooniline. Ägedalt kulgeb filometroidoos mõne nädala vanustel kaladel, kelle organismis migreerivad filometroideste vastsed vigastavad maksa, ujupõit, neere jt organeid. Haigestunud kalad ujuvad koordineerimatult, hiljem nad laskuvad veekogu põhja ja hukkuvad. Haigus kestab 2­3 päeva. Filometroidoosi krooniline vorm esineb kahesuvistel ja vanematel kaladel. Haiged kalad kõhnuvad, parasiitidega soomuse taskud punduvad, esineb soomuste erosiooni ja verevalumeid. Naha vigastustes hakkavad arenema saproleegniad ja sekundaarne mikrofloora. Kala kaotab kaubandusliku välimuse

Kalade ihtüpatoloogia ja...
15 allalaadimist
thumbnail
13
docx

HELMINTHIASES e. helmintiaasid

inimene-inimene Parasiitusside nomenklatuur: Hõimkond: LAMEUSSID A. Imiussid (Trematodes) - lamedad, plaadi- või silindrikujulised - mittetäiuslik seedetrakt, omavad iminappa - hermafrodiidid - elavad soolestikus, sapiteedes, kopsudes, vereringes · Fasciola hepatica ­ maksakakssuulane · Opisthorchis felinus ­ siberi tagaraiglane · Dicrocoelium lanceatum ­ väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) 2 - suured mõõtmed - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid · Diphyllobothrium latum ­ laiuss · Taenia solium ­ nookpaeluss · Taenia saginata ­ nudipaeluss · Echinococcus granulosus ­ ehhinokokk · Hymenolepis nana ­ kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised

Füsioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

..................................... 532 39. Jäsemete vigastused.................................................................................................................. 542 40. Polütrauma ............................................................................................................................... 560 41. Põletus ...................................................................................................................................... 571 42. Kuumuse kahjustav toime ........................................................................................................ 584 43. Külma kahjustav toime............................................................................................................. 588 44. Elektri- ja välgutraumad ........................................................................................................... 598 45. Veega seotud õnnetused ........................................................................

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

Hõimkond Orthonectida Elavad mitmesugustes mere selgrootutes. Hõimkond Rhombozoa, kahe klassiga (Dicyemida ja Heterocyemida). Elavad ainult peajalgsete limuste erituselundeis. Placozoa: plaatloomad; Koht süsteemis: kuulub pärishulkraksete alamriiki, põhikonda Phagocytellozoa, hõimkonda Placozoa (naast- e plaatloomad). Esindatud vaid ühe liigiga: Trichoplax adhaerens. Iseloomustus: ainus sümmeetria on ülemine ja alumine pool; kaks erinevat epiteelikihti; eristunud isend, kes aktiivselt liigub. 17. Kiirloomade (Radiata) ja kahekülgsete (Bilateria) ehituse võrdlus; kummagi näiteid. Kahekülgsed: kahekülgne sümmeetria (esimene ja tagumine pool, kõhtmine ja selgmine pool jne.); paaris elundid; kolm lootelehte: lisaks ekto- ja endotermile ka mesoderm. Kiirloomad: hõimkond ainuõõssed: Kiireline sümmeetria: pikitelg, (kere) ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs.

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Nägemiselundid ümarussil puuduvad. Paljud neist elavad vees ja mullas, suur osa on aga taime- ja loomaparasiidid. Nad on tähtsad lagundajad looduses toimuvas aineringes. Inimeses elavad parasiit-ümarussid on nt liimuksolge ja naaskelsaba. Liimuksolge toitub peremehe (selgroogse looma) soolesisust. Et nakatumisest hoiduda, tuleb pesta käsi ning toorelt söödavaid vilju. Nad sigivad suguliselt. Nende arengukäik on muna, vastne ja täiskasvanud isend. Liimulksolkme areng ­ 1. Kui solkme muna satub toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Seejärel puurib ta enast kiiresti läbi sooleseina veresoonde. 2. Edasi kandub ta koos verega kopsu. Mõnda aega elab vastne kopsus, kus toitub verest ja kopsukoest. 3. Täiskasvanud vastne liigub kopsust neelu. Inimene neelab ta alla ja vastne jõuab läbi mao soolde. 4. Sooles areneb temast uus isas- või emasuss. Emasuss muneb munad, kuid need ei saa

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Mikrobioloogia

Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide ­ mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese

Mikrobioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
54
docx

DNA viirused

DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ol

Nakkushaigused
15 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

Enamikku algloomi ümbritseb väga õhuke pellikul (tihenenud tsütoplasma väliskiht), mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Algloomad nagu teisedki organismid osalevad looduse aineringes. Nad osalevad surnud organismide lagundamisel aineteks, mida taimed saavad kasutada. Samuti on nad lüliks paljudes toiduahelates. Enamik vabalt elavatest algloomadest toitub bakteritest ja teistest mikroorganismidest. Samal ajal on nad toiduks suurematele loomadele. Näiteks paljude kalade vastsed söövad algloomi. Osa algloomi toitub ka vees lahustunud orgaanilisest ainest. Seetõttu kasutatakse neid heitvee puhastamiseks biopuhastites. Nad lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks ja kahjutuuteks ühenditeks. Algloomad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel. Ürgsed algloomad elasid maakeral ennem hulkrakseid organisme. Algloomade toestest on ajajooksul moodustunud settekivimeid, nt lubjakivi- ja kriidilademed. 9. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus

Bioloogia
228 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus. (võivad olla eeltuumsed või päristuumsed) + Paljunemine. (eesmärgiks järglaste taastootmine liigi säilitamiseks) a) Suguline b) Mittesuguline(jaguneb : eoseline, vegetatiivne) + Ainevahetus. Kõik elusorganismid on AVATUD SÜSTEEMID st. nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP ­ erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ­ ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
11
doc

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED

emasekandekanalisse ning jääb sinna kogu eluks 2. inimese ja ahvide vereimiuss, elab veresoontes ja kuseteedes 130. Inimese vereimiussiga Schistosoma haematobium võib nakatuda a) supeldes või seistes vees suurte troopika jõgede suudmetes -ÕIGE; b) süües troopika jõgedest püütud vastsetega nakatunud kala . 131. Põhjamaades esinevat skistosoomset dermatiiti (nahapõletikku) põhjustavad inimesel veelindude veremiusside a) vastsed -ÕIGE; b) täiskasvanud ussid . 132. Kassidel parasiteerib imiuss Opistorchis felineus ­ kassikakssuulane , kelle vaheperemeheks on veetigu ja säilitusperemeheks on kala. 133. Paelusside uued lülid moodustuvad a) päise juures; b) viimase lüli juures -õige 134. Paelussidel seedeelundid a) paiknevad eraldi igas lülis; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad -õige 135

Loomabioloogia
102 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Loomabioloogia 1.kontrolltöö vastused

emasekandekanalisse ning jääb sinna kogu eluks 2. inimese ja ahvide vereimiuss, elab veresoontes ja kuseteedes 130. Inimese vereimiussiga Schistosoma haematobium võib nakatuda a) supeldes või seistes vees suurte troopika jõgede suudmetes -ÕIGE; b) süües troopika jõgedest püütud vastsetega nakatunud kala . 131. Põhjamaades esinevat skistosoomset dermatiiti (nahapõletikku) põhjustavad inimesel veelindude veremiusside a) vastsed -ÕIGE; b) täiskasvanud ussid . 132. Kassidel parasiteerib imiuss Opistorchis felineus ­ kassikakssuulane , kelle vaheperemeheks on veetigu ja säilitusperemeheks on kala. 133. Paelusside uued lülid moodustuvad a) päise juures; b) viimase lüli juures -õige 134. Paelussidel seedeelundid a) paiknevad eraldi igas lülis; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad -õige 135

Loomabioloogia
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun