– Maltspuidu seenvärvus – Sinavus - maltspuidu värvumine seente toimel, ei mõjuta puidu mehhaanilisi omadusi. – Pruunisus – Mädanik - rakukestasid lagundavate seente kahjustus, mis avaldab mõju puidu mehhaanilistele, füüsikalistele ja keemilistele omadustele. – Sõelmädanik – Pruun lõhemädanik – Valge kiudmädanik – Maltspuidu mädanik Biokahjustused – Tõugurike – putukate tekitatud auk või käik puidus – Parasiittaimede puidukahjustus – nt puidu pinnal olevad süvendid, mis on tekitatud taimparasiitide poolt (nt puuvõõrik) – Linnuõõs – nt rähnide poolt sisse toksitud õõnsused. Võõrkehad, mehaanilised kahjustused ja töötlusrikked – Võõrkeha – puidus esinev mittepuiduline võõrkeha (kivi, traat, nael jne) – Söestumus – tule toimel tekkinud alad puidu pinnal – Koorerebend – ümarpuidu kooreta osa – Karr – tüvekahjustus vaigutamisest
võimelised küll ise fotosünteesima, kuid osa toitaineid võtavad need peremeestaimelt; täielikud parasiidid (obligaat- ehk holoparasiidid) pole võimelised iseseisvalt (auto-troofselt) toituma. Parasiittaimede juurtel arenevad haustorid ehk imitorud, millega need kinnituvad peremehe külge ning mille abil omastavad temalt toitaineid. Nende keskosas on pikad spiraalpaksenditega trahheiidid, mille abil vesi ja toitained juhitakse parasiidi ksüleemi. Tun-ginud peremehe juhtkimpu, limastuvad parasiidi hüüfitaoliste piklike rakkude tipud, mille tulemusena peremehe ja parasiidi tsütoplasmad puutuvad kokku. Morfoloogiliselt on haustor lisajuur
sortimentide pinnal (sügavusega kuni 1 mm). Tekivad lülipuidust väljauhutud parkainete hapendumise tagajärjel. Kollasus - okaspuu saematerjalide maltspuidu pealispinna sidrunkollane värvumine (sügavus kuni 3 mm), mis esineb parvetatud puidu intensiivsel kuivatamisel. Heledad keemilised värvused ei varjuta puidu tekstuuri. Tumedad keemilised värvused varjutab puidu tekstuuri. Biokahjustused Tõugurikked - puidus putukate poolt tekitatud käigud ja avad. Parasiittaimede puidukahjustus - avad, mis tekivad parasiittaimede elutegevusest. Linnuõõs - õõnsus ümarpuidus, mille on tekitanud linnud. Võõrlisandid ja defektid Võõrlisandid - ebaloomulike võõraste kehade esinemine puidus (kivid, liiv, traat, naelad, metallikillud jne.). Mehaanilised vigastused - metsavarumisel, vaigutamisel, transportimisel, sorteerimisel ja töötlemisel instrumendi või mehhanismide tekitatud puidu vigastused.
Rohtsed püsikud maapinnal etendavad vihmametsas vähetähtsat osa. Nad on kiirekasvulised hiidrohttaimed, nagu banaanid, mis kasutavad kiiresti ära tekkivaid häile, või siis äärmiselt vähenõudlikud varjutaimed, mida sellesama omaduse tõttu kasvatatakse meil toataimedena (Aspidistra, Chlorophytum, Tradescantia, Saintpaulia) ja mis uuenevad peamiselt vegetatiivselt. Tiheda rohustu puudumist metsa all seletatakse ka puude tugeva juurekonkurentsiga. Parasiittaimede osatähtsus on väike. Tuntuim on raitlill (Rafflesia), suureõieline varretu ja lehitu juureparasiit tsissustel. Kokkuvõtteks võib öelda, et vihmamets moodustab äärmiselt konkurentsitiheda koosluse, kus valgus ja toitesoolad on peamisteks limiteerivateks teguriteks. Puiduproduktsioon on ligi kaks korda suurem kui parasvöötme metsades (see vastab kaks korda pikemale, kogu aastat hõlmavale vegetatsiooniperioodile), kuid kõik taimeosad, puit kaasa arvatud, on väga veerohked.
annaabi.ee 
