Napoleon Bonaparte
1805. aastal saavutas Suurbrirannia Prantsusmaa üle võidu suures Trafalgari
merelahingus. Briti admiral Horatio Nelson (1758-1805) sai lahingus surma, aga
tema võit päästis Suurbritannia invasiooniohust.
1808. aastal tungis Napoleon Hispaaniasse ja puhkes sõda Suurbritanniaga, kes
toetas Hispaaniat ja Portugali. Inglased saatsid Hispaaniasse väed, keda juhtis
Wellingtoni hertsog. Ta saavutas võidu Salamanca (1812) ja Vittoria (1813) lahingus
ning tõrjus parantslased Hispaaniast välja. Napoleoni katastroofiga lõppenud
sissetungi tagajärjel Venemaale 1812. aastal suri nälga või hukkus lahingus üle 500
000 prantslase.
1813. aastal sai Npoleon Leipzingi lahingus hävitava kaotuse Euroopa ühendatult
vägedelt, keda juhtis Preisi kindral von Blücher. 1814. aastal tungisid võõrväed
Prantsusmaale ja Napoleon pagendati. Ta küll põgenes asumiselt, aga sai 1815.
aastal Belgias Waterloo lahingus Wellingtonilt ning Blücherilt lõplikult lüüa