tegelikku liikumist väljendada sõnade, joonistuse või mõne muu vahendi abil. Dali esimesed sürrealistlikud teosed ,,Veri on magusam kui mesi", ,,Käe suursugusus", ,,Illumineeritud naudingud" on pärit aastast 1928. Samal aastal katsetas ta ka võimeid filmikunstis. Ta tegi koos Luis Bunueliga nüüdseks klassikasse kuuluvad filmid ,,Andaluusia koer" (1928) ja ,,Kuldajastu" (1930). 1930. aastal hakkas Dali välja töötama individuaalset nn paranoiakriitilist meetodit. Sünteesiks pakkus ta visionaarset, nägemuslikku maalimist, mille arvukates detailides sulavad kokku reaalsus ja fantaasia, inimene ja loodus, nii et igas kujutises võib peituda teine kujutis. 1930. aastad olid Dali jaoks aeg, mil ta tõesti endast täiel häälel maailmale teada andis. Sellest räägivad ka arvukad teosed, näiteks: ,,Purskkaev" (1930), ,,Auto jäänused, mis põhjustasid pimeda hobuse sündimise, kes telefoni ära tappis"
initsiaator ja juht. Ta organiseerib ka enda esimese näituse Pariisis. Sama, 1929. aasta suvel tutvub Dali Elena Djakonovaga (Galaga), kelles leiab materialiseerunud naise ideaalkuju kehastaja. Enda sõnul on ta selleks ajaks juba hullumeelsuse äärel. Seisund mõjutas ka loomingut, pildid muutusid järjest kommertslikumaks ja olid täis igasuguseid jaburdusi. 1930. aastal hakkab Dali välja töötama individuaalset nn paranoiakriitilist meetodit: ,,See irratsionaalse taju spontaanne meetod põhineb mõttetute nägemuste ahela kriitilisel interpretatsioonil." Sünteesiks pakub ta visionaarset, nägemuslikku maalimist, mille arvukates detailides sulavad kokku reaalsus ja fantaasia, inimene ja loodus, nii et igas kujutises võib peituda teine kujutis. Galast saab Dali jaoks omamoodi impressaario. Ta käib päevade kaupa galeriist galeriisse, pakkudes Dali töid ja tehes kõik võimaliku, et kunstnikku märgataks
mälestuste ning kogemuste alateadvusest päevavalgele toomise abinõuna. Dali avardas sürrealistide poolt loodud vaba assotsiatsiooni tehnikat, nn automatismi, kujutades teadlikult oma maalidel unenögudes nähtud polte. Selline protseduur ei tähendanud mitte alateadlike piltide tsensuuri, vaid nende väljendamist konkreetsete maalidena, misläbi sündisid käsitsi tehtud fotod, nagu kunstnik neid ise nimetas. Selliseid pilte maalides kasutas Dali paranoiakriitilist meetodit, mille abil ta püüdis objektiveerida ja süstematiseerida pettekujutluste puhtalt subjektiivset ning unenägude väga isiklikku sisu ja unenägu loomeprotsessi ajal mingisuguses ärkvelolekus hoida. Sel ajal kui sürrealistlik automatism paljastas uue, erineva reaalsuse, uuris ja süstematiseeris Dali seda ning seeläbi võimaldas uut reaalsust tundma õppida. 1929. aastal valminud maal ,,Sünge mäng'' on varane näide sellest
otsingutele. Sürrealistid jätkasid Dalí kritiseerimist kuni tema surmani. · 1949 kolisid Dalí ja Gala II MS eest USAsse, kus elasid kaheksa aastat. 1942 avaldas oma autobiograafia "Salvador Dalí salajane elu" · esimesed sürrealistlikud teosed:,,Veri on magusam kui mesi", ,,Käe suursuguses", ,,Illumineeritud naudingud" · 1930 hakkab välja töötama individuaalset nn paranoiakriitilist meetodit: irratsionaalse taju spontaanne meetod, mis põhineb mõttetute nägemuste ahela kriitilisel interpretatsioonil. Sünteesiks visionaarne, nägemuslik maalimine, mille arvukates detailides sulavad kokku reaalsus ja fantaasia, inimene ja loodus, nii et igas kujutises võib peituda teine kujutis · 1930ndad Dali kõrghetk: arvukad teosed: ,,Purskkaev", ,,Mälu püsivus", ,,Auto jäänused, mis
annaabi.ee 
