töötamine tapeet. 9. (füsioloogi - 3 line) Mitteregul - eeritav ja ilma - seljatoeta tool (füsioloogi line) Värvilised seinad (ergonoom iline) Vedelevad juhtmed (füüsikalin e) Teravad lauanurgad (füüsikalin e) Ergonoomi kanõuetele mittevasta v keskkond PARANDUSMEETMED TÖÖKOHA PAREMAKS MUUTMISEKS Sisekliima: tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust. Tööruumide aknad ja valgustus: kui aknad on avatavad, peab neid olema võimalikult ohutult avada, sulged ja reguleerida. Avatud asendis ei tohi aken töötajat ohustada. Kaitseks otsese valguse ning soojuse eest peab aknaid saama vajadusel katta. Valgustus peab olema töökohal piisav. Tuleks eelistada loomulikku päevavalgust. Valgus peab
juhtimiseks riski suhtes. 6. Riskianalüüsi meetodid - Üldised (ligikaudsed); Detailsed (üksikasjalikud); Kvalitatiivsed (kirjeldavad); Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid); Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud). 7. Hargmikmeetodid, ristlipsuanalüüs – *Sündmus => perspektiivne ehk edasivaatav loogika => Tagajärjed. *Sündmus => retrospektiivne ehk tagasivaatav loogika => Põhjused. Põhjused => Vältimismeetmed => Sündmus => Leevendus ja parandusmeetmed => Tagajärjed. 8. Riskimaatriks – Mida suurem on tõenäosus, seda suuremad on tagajärjed. 9. Mõjuahel, selle komponendid - Stressor (agent); Mõju allikas (riskiallikas, oht) - kust stressor vallandub; Levikutee, mille kaudu stressor levib; Eksponeeritus – stressori jõudmine sihtmärgini; Sihtmärk (target) – objekt, mida mõjutatakse; Mõju (impact, effect) – muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele 10
1. Riskituvastus 2. Riskide analüüs a. tagajärgede hindamine b. tõenäosuse hindamine c. kontrollmehhanismide hindamine d. riskitaseme määratlemine 3. Riskitaseme hindamine (kaalumine) 7. Riskianalüüsi hargmikmeetodid. Hargmikmeetod- vea-ja sündmusepuud, ristlipsanalüüs. Põhjused => Vältimismeetmed => Sündmus => Leevendus ja parandusmeetmed => Tagajärjed. 8. Riski hindamine maatriksmeetodil. Mida suurem on tõenäosus, seda suuremad on tagajärjed. Väga kõrge risk: Need hädaolukorrad, mis langevad väga kõrge riskiklassi lahtrisse on esmased või kriitilised ning nendeks tuleb koheselt valmistuma hakata. Neil on küll keskmisest kõrgem tõenäosus, ent nendesse tuleb suhtuda kui kõrge prioriteediga hädaolukordadesse. Sellised hädaolukorrad vajavad mitte ainult ennetamise, vaid ka olulisi valmistumise meetmeid