Katastroofid, kliimamuutused
vundamendiks pole mitte tsentraliseeritud võim, vaid iga üksikisik. Kui nii, siis kerkib kohe
küsimus, mis on siis selle üksikkodaniku vundament? Looritsa järgi pole selleks mitte tema
majanduslik või sotsiaalne seisund, vaid vaimne selgroog, mille kujundavad maailmavaade ja
iseloom.
Elava isiku ja tema iseloomu kasvatamine on Looritsa sõnul Eesti tuleviku jaoks tähtsam kui kõik
põhiseaduse ja riigikorra paranduskatsed kokku. Tänapäeva Eesti osas võib teha ilmselt sama
järelduse. Kui inimesed ei kasvata vaimset selgroogu ega kindlat maailmavaadet, on tagajärjeks
hoolimatus, ühiskonna moraalne nõrgenemine, mis algab esmalt meie endi vahetust ümbrusest
kodust, kodu ümbrusest, metsa või ranna lagastamisest.
Kõik oleneb sellest, kas piirdume halisemise ja teistele näpuga näitamisega või üritame midagi ette
võtta algul oma perega, siis naabrite ja oma maja või külaga.