Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. (metaan, CH4) · Alkeen küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks. (eteen, C2H4) · Alküün küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. (etüün, C2H2) · Detergendid sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajatena. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. · Dihapped looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. · Esterdumine estrite tekkereaktsioon. · Formaliin formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli.
Ehk siis on vabadus inimestel, elada kuidas nad ise tahavad. Kõik see on toonud kaasa lahkarvamusi, seksismi ja palju muud negatiivset. Paljud on arvamusel, et liigne võrdõiguslikkus ei ole hea. Kuigi samas on ikkagi maailmas üpris suur erinevus naiste ja meeste palkade vahel, naised saavad sama raskete tööde eest palju vähem palka. Minumeelest on üpris mõistlik, et kõik inimesed on võrdsed. Kuigi on ka palju naisi, kes töötavad remonditöökodades autode parandajatena ja väga palju mehi ka naiselikel töökohtadel. Järjest rohkem hakkab stereotüüpide tähtsus maailmas vähenema, mis on positiivne, aga seda on suhteliselt võimatu saavutada ja mõned tööd peaksid jääma ainult naistele ja vastupidi.
Hüdrofiilne ots kinnitub vee pinnale vee molekuli külge. Hüdrofoobne ots kinnitub mustuse külge. Nii tõmbavad tensiidi molekulid mustuse pinnalt lahti ja viivad pesulahusesse. Protsessile aitab kaasa mehhaaniline töö. Detergendid On sünteetilised pindaktiivsed ained, mida kasutatakse peamiselt sünteetilistes pesemisainetes pesemis- ja puhastustoime parandajatena (näiteks pesu- või nõudepesuvahendites). Ensüümid : Ensüümid – peetakse keskkonnale ohutuks, kuid võivad sissehingamisel põhjustada allergiat. amülaas Tänapäeval on ensüümid müüdaval granuleeritud proteaas kujul, kus allergia oht on efektiivselt vähendatud. Et vältida probleeme ei tohi pesupulber sisaldada lipaas ensüüme tekitavaid mikroorganisme. Ensüümid
...............................................10 Vanemate arvamus..................................................10 Kokkuvõte................................................................11 2 Kasutatud allikad:...................................................12 Sissejuhatus Detergendid on sünteetilised pindaktiivsed ained, mida kasutatakse peamiselt sünteetilistes pesemisainetes pesemis- ja puhastustoime parandajatena. Detergent on puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained-keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Detergent tähendab mistahes ainet või valmistist, mis sisaldab seepe ja/või muid pesemiseks ja puhastamiseks ettenähtud pindaktiivseid ühendeid
ja värvus. Koostise poolest jagunevad parandajad: 1) linnased, teised tärklistest saadud suhkrustusproduktid, tärklist lagundavad ensüümid saadakse parem taigna käärimine, parem kooriku pruunistumine, suurem toote maht; 2) rasvained, emulgaatorid, askorbiinhape, tsüsteiin paremad taigna vormimisomadused, suurem gaasihoidmisvõime, suurem toote maht, hea sisu poorsus, pikem säilivus. 28. Tärklist lagundavad ensüümid amülaasid. 29. Parandajatena kasutatakse tavaliselt seen- või bakteramülaase. 30. Sarnaselt linnastega soodustavad pärmi käärimist ja kooriku pruunistumist, kuid erinevalt linnastest: - ei avalda mõju kleepvalgule (ei sisalda valku lagundavaid preparaate); - tooted püsivad kauem värskena. Osa amülaasist ei kaota oma mõju küpsetamisel. Lagundab tärklist toodete säilitamise ajal. Lagunemise käigus vabanev vesi hoiab tooted värskena.
· Eesti tumedapealine - Sihikindla aretuse alguseks võib pidada 1926. a, kui Rootsist imporditi sropsiri ja oksforddauni tõugu jäärad ja uted. · Kohalike, valge villaga eesti maalammaste ning sropsiri ja oksforddauni lammaste kasutamise tulemusena loodi tugeva tervise, hea söödakasutusega tumedapealised lambad. · 1958. a tunnistati eesti tumedapealiseks lambatõuks. · Puhasaretuse kõrval kasutatud parandajatena läti tumedapealist ja saksa mustapealist lammast ning oksforddauni ja suffolki tõugu lambaid. 83. eesti hobusetõud · Eesti hobune - On iidse põlvnemisega tõug, mille päritolu kohta puuduvad täpsed andmed. Ta kuulub põhja- metsahobuste rühma. · Kuulub ponitõugude hulka oma väikese kasvu tõttu. · On madalajalgne, pika kere ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune. · Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne.
poolpeenvill. pea ja jalad villavabad ning kaetud valge karvaga. eesti tumedapealine lammas- sihikindla aretuse alguseks võib pidada 1926a. kui rootsist imporditi sropsiri ja oksforddauni tõugu jäärad ja uted. kohalike, valge villaga eesti maalammaste ning sropsiri ja oksforddauni lammaste kasutamise tulemusena loodi tugeva tervise, hea söödakasutusega tumedapealised lambad. 1958 tunnistati eesti tumedapealine lambatõuks. puhasaretuse kõrval kasutatud parandajatena läti tumedapealist ja saksa mustapealist lammast ning oksforddauni ja suffolki tõugu lambaid. eesti tumedapealistel lammastel on pea ja jalad kaetud mustade villkarvadega. ute keskmine aasta villatoodang 4-5kg. lambad on suurema kehamassiga, tugevama luustiku ja suurema villatoodanguga. pea näoosa ja jalad kaetud villaga. 83. Eesti hobusetõud tori tõug- tõu esiisa herman, kes toodi eestisse koos vendade ja isaga panid oma homogeense ja suurearvulise järglaskonnaga aluse tori tõule
annaabi.ee 
