juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika 1.Põhijooned. Dikatatuur: määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku huvide allutamine ühiskonna/riigi huvidele. Keskvalitsuse kontroll kohalike omavalitsuste üle. Ametiühingute ja streikide keelustamine. Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine. Salapolitsei ja teiste repressiivsete organite tähtsus. Mõjuvõimsate paramilitaarsete organisatsioonide tegutsemine. Omavoliline arreteerimine. Kohtunike ja kohtu mõjutamine valitsuse poolt. Tsensuur. 2. Võimalikud ilmingud. Võimu koondumine ühe inimese kätte. Liidrit ümbritsev isikukultus. Ebasoovitava elemendi väljaheitmine valitsevast parteist. Vabade valimiste asendamine rahvahääletusega. Rahva aktiivse toetuse nõudmine reziimile. Koonduslaagrite võrk, hukkamised. Sunduslik arbitraaz. Ideoloogia/kultuur 1. Põhijooned
1916. aasta lõpul lahkus Trotski Ameerikasse, kus sai aga teada Veebruarirevolutsioonist ning asus kohe tagasiteele Venemaale. Sinna jõudis ta tuntud revolutsionääridest viimasena, kuid pälvis ikkagi sooja vastuvõtu. Ta asus nüüd bolsevikega tihedat koostööd tegema, lootuses oma ideed nüüd reaalsuses ellu rakendada ehk läbi viia edukas revolutsioon, algatamaks doominoefekti, mis viiks maailmarevolutsioonini.Trotskile kui hiilgavale organisaatorile usaldati paramilitaarsete üksuste loomine. Nii tema kui ka Lenin leidsid, et parim idee on vägivaldselt võim haarata ning üheparteidiktatuur kehtestada. Suvel 1917 oli Trotski lühikest aega juuliülestõusu segatud olemise tõttu vangistatud, kuid ta vabastati Kornilovi mässu ajal, et ta bolsevike relvarühmitusi juhiks. 25. oktoobril Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu juurde asutatud Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine, muutus bolsevike
Kohtu arvates puudusid konkreetsed tõendidselle kohta, et Ameerika Ühend riigid teostasid tegelikku kontrolli kõigis olulistes küsimustes ja ulatuses, mis lubaks kontraid pidada nende esindajaks. ❏ „Ameerika Ühendriikide osalus, isegi kui see oli ülekaalukas või otsustav, kontrate finantseerimisel, organiseerimisel, välja õpetamisel, varustamisel ja relvastuse muretsemisel, militaarsete või paramilitaarsete sihtmärkide valikul ning kõigi nende operatsioonide planeerimisel, ei ole iseenesest piisav [...] omistamaks Ameerika Ühendriikidele kontrate toime pandud tegusid [...]. Selleks et nende käitumine tooks kaasa Ameerika Ühendriikide õigusliku vastutuse, on põhimõtteliselt vaja tõestada, et riik omas efektiivset kontrolli militaarsetes või paramilitaarsetes operatsioonides, mille käigus pandi toime väidetavad rikkumised.”
Või on sel kõigel veel mingi muu põhjus, mis ei olegi sõna kõlaga otseselt seotud? Kui uurida asja lähemalt, selgub, et "terrorismi" mõiste alla on tõepoolest hakatud viima üpris erinevaid ilminguid. Sõnatu enesetapja kaubandukeskuses või bussis; suurejooneline vaatemäng kaaperdatud lennukite, Pentagoni ja põlevate pilvelõhkujatega; riiklikud investeeringud tuumarelva ehitamiseks; pommirünnak soojale maale sõitnud turistidele; paramilitaarsete rühmade treenimine ja varustamine; raha väljapressiv üksik täpsuslaskja; pantvange võtvad sõdalased, kes nõuavad sõja lõpetamist, jne. Kõigele sellele on küll ühine teatav destruktiivsus (tõsi, väga erinevates mastaapides), kuid eks ole destruktiivseid tegusid ja kavatsusi väga palju ka mujal? väljaspool igasugust "terrorismi"? Destruktiivsus ei saa siis ju olla ainuke ühendav joon?
Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku huvide allutamine ühiskonna/riigi huvidele. Keskvalitsuse kontroll kohalike omavalitsuste üle. Ametiühingute ja streikide keelustamine. Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine. Salapolitsei ja teiste repressiivsete organite tähtsus. Mõjuvõimsate paramilitaarsete organisatsioonide tegutsemine. Omavoliline arreteerimine. Kohtunike ja kohtu mõjutamine valitsuse poolt. Tsensuur. Võimalikud ilmingud. Võimu koondumine ühe inimese kätte. Liidrit ümbritsev isikukultus. Ebasoovitava elemendi väljaheitmine valitsevast parteist. Vabade valimiste asendamine rahvahääletusega. Rahva aktiivse toetuse nõudmine reziimile. Koonduslaagrite võrk, hukkamised. Sunduslik arbitraaz. Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt. Riikliku ideoloogia propaganda
armeele. Teisalt ei võtnud föderaaljõud tõsiselt hoiatavaid apokalüptilisi märke teiselt poolt müüri, nimetades seda piiblilobaks. Waco hävitamine tugevdas neid arhailisi tendentse veelgi, sest nüüd tõotasid miilitsad ja paramilitaarsed rühmitused hakata vastu ,,metsalisele" ja maailmavõimule. 1994. aastaks olid sajad tuhanded ameeriklased esmajoones valged mehed mingil määral seotud valitsusvastatste paramilitaarsete jõududega. Ei olnud juhuslik, et Waco sektantide kui ka ellujäämisrühmade vastu, aga ka koloniaalmaksude vastu mässajad Lexingtonis 1775. aastal. Oklahoma juhtum muutis poliitilist maastikku, sundides valitsusvastaseid aktiviste mõtlema eelmised kaks aastat väldanud sõnasõja tagajärgedele. Järgnevalt vaibuski kiiresti miilitsaüksuste tegevus ning paremäärmuslastesse hakati suhtuma kahtlustavalt. Ja kuigi pärast 1994
3) Rohkem kui 10 000 inimese küüditamine Nõukogude Liitu 14. juunil 1941. ii 4) Eraomandi ja maa võõrandamine, kodanikuühenduste sulgemine, eeltsensuuri kehtestamine, ajalehtede ja ajakirjade sulgemine, haridussüsteemi ümberkorraldamine nõukogude mudeli järgi jms. Pärast sõja algust Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel pandi Nõukogude Liidu riigi-, partei- ja sõjaväeasutuste korraldusel ning Punaarmee, Balti laevastiku ja paramilitaarsete (hävituspataljonid) üksuste poolt juulist oktoobrini 1941 Eestis toime järgmised sõjakuriteod: 1) rohkem kui 2000 tsiviilisiku tapmine; 2) eesti oskustööliste ja ametnike deporteerimine Nõukogude Liidu tagalasse koos ettevõtete ja asutustega (nn evakueerimine; ca 25 000 inimest; see arv sisaldab ka Nõukogude Liidust 19401941 tulnud isikud, kes tagasi läksid, ja pealetungivate Saksa vägede eest põgenenud isikud (nn kommunistlikud