Just ehitusvaldkonnas on kasutusel väga palju erinevaid tarkvarasid, mis muudavad ladusa koostöö toimimise keeruliseks, sest on neid kes eelistavad juba tuttavaid tarkvarasid ning ka neid kes käivad kaasas uuendustega. Viiendaks võiks välja tuua projekteerimise/modelleerimise keerukuse. Projekteerimise faasis muutub töö detailsemaks ja mahukamaks ning seega ka aeganõudvamaks. Lisaks puuduvad tihtipeale juhendid kuidas midagi teha. Lisaks on hetkel vähe parameetrilisi tootekatalooge, mis projekteerijate tööd kindlasti tõhustaksid. BIM-i kasutegurid kaaluvad minu arvates suurel määral üle negatiivsed küljed. BIM-i kasutegurid ilmnevad hoone elutsükli faasides, mistõttu võib-olla tundubki esialgu uue tehnoloogia kasutuselevõtt inimestele mõttetuna. Sellest tulenevalt saabki BIMI-i funktsioone kasutada mitmes projekti elukaare etapis, mis kokkuvõtvalt säästab nii aega kui ka raha. Järgnevalt uurin põhjalikumalt BIM-i kasutegureid
2) Vektorid mitmemõõtmelises ruumis. Punkti kohavektor. Vektori suunaline sirge ja selle parameetrilised võrrandid. Vektorite skalaarkorrutis. Mitmemõõtmeline ruum kui eukleidiline ruum. Cauchy-Schwartzi võrratus. Teljed mitmemõõtmelises ruumis. · 2 punkti A = (a1, a2, . . . , a m) ja B = (b1, b2, . . . , bm) ruumis Rm.Vaatleme punktist A punkti B suunatud sirglõiku. See on punktide P = (x1, x2, . . . , xm) hulk, mille koordinaadid x-id rahuldavad parameetrilisi võrrandeid x1 = a1 + (b1 - a1)t x2 = a2 + (b2 - a2)t ... xm = am + (bm - am)t , t [0, 1] . Antud hulgas vastab parameetri väärtusele t = 0 punkt A ja parameetri väärtusele t = 1 punkt B. Nimetame sellist sirglõiku vektoriks ruumis Rm ja tähistame AB.Vektori AB pikkust tähistame sümboliga |AB|.
2) Vektorid mitmemõõtmelises ruumis. Punkti kohavektor. Vektori suunaline sirge ja selle parameetrilised võrrandid. Vektorite skalaarkorrutis. Mitmemõõtmeline ruum kui eukleidiline ruum. Cauchy-Schwartzi võrratus. Teljed mitmemõõtmelises ruumis. · 2 punkti A = (a1, a2, . . . , a m) ja B = (b1, b2, . . . , bm) ruumis Rm.Vaatleme punktist A punkti B suunatud sirglõiku. See on punktide P = (x1, x2, . . . , xm) hulk, mille koordinaadid x-id rahuldavad parameetrilisi võrrandeid x1 = a1 + (b1 - a1)t x2 = a2 + (b2 - a2)t ... xm = am + (bm - am)t , t [0, 1] . Antud hulgas vastab parameetri väärtusele t = 0 punkt A ja parameetri väärtusele t = 1 punkt B. Nimetame sellist sirglõiku vektoriks ruumis Rm ja tähistame AB.Vektori AB pikkust tähistame sümboliga |AB|.
mõõtmisest lahutada teise mõõtmise tulemused ning alles siis nende normaaljaotuslikkust hinnata, Shapiro-Wilkiga on see juba enne tehtud. Kui S-W ei kinnita normaaljaotuslikkust, saab seda kontrollida ka vastata uue tulba loomise kaudu (mõõtmistulemuste lahutustehe). Mitteparameetrilised testid Järjestustunnuste (nt Likerti skaala tulemused), normaaljaotusest erineva jaotuse ja väga väikeste valimite puhul (<30) tuleks eelistada mitte-parameetrilisi analooge. Sõltumatu t-testi asemel nt Mann-Whitney test Sõltumatu ANOVA asemel nt Kruskal-Wallis test Sõltuvate rühmade t-testi asemel nt Wilcoxoni test Sõltuva ANOVA asemel nt Friedmani test Võrreldakse järjestusi, tavaliselt peamine mõõtmisalus keskmise asemel mediaan Dispersioonanalüüs ehk ANOVA Rohkem kui kahe võrreldava grupi vahel tehakse mõõtmised ANOVAga (ANalysis Of VAriance)
2 2 2 (3) ........... xn = cn + snt . Avaldisi (3) nimetatakse vaadeldava sirge u parameetrilisteks võrranditeks. Arvu t avaldistes (3) nimetatakse parameetriks. Sirge u parameetrilisi võrrandeid (3) tuleb mõista järgnevalt: kui parameetrit t muuta üle reaalarvude hulga, siis punkt P koordinaatidega x1 , x2 , ... , xn muutub üle sirge u. Järelikult iga t R korral saadakse avaldistes (3) sirge u punkt P ( x1 ; x2 ; ... ; xn ) ja sirge u iga punkti P ( x1 ; x2 ; ... ; xn ) korral leidub selline t R , et punkti P koordinaadid avalduvad kujul (3). Elimineerides võrdustest (3) parameetri t, saadakse
joone parameetriks. 2) Vektorid mitmemõõtmelises ruumis. Punkti kohavektor. Vektori suunaline sirge ja selle parameetrilised võrrandid. Vektorite skalaarkorrutis. Mitmemõõtmeline ruum kui eukleidiline ruum. Cauchy-Schwartzi võrratus. Teljed mitmemõõtmelises ruumis. Olgu antud 2 punkti A = (a1 , a2 , . . . , am ) ja B = (b1 , b2 , . . . , bm ) ruumis Rm . Vaatleme punktist A punkti B suunatud sirgl~oiku. See on punktide P = (x1 , x2 , . . . , xm ) hulk, mille koordinaadid xi rahuldavad parameetrilisi v~orrandeid x1 = a1 + (b1 - a1 )t x2 = a2 + (b2 - a2 )t ... xm = am + (bm - am )t , t [0, 1] . Antud hulgas vastab parameetri v¨a¨artusele t = 0 punkt A ja parameetri v¨a¨ artusele t = 1 punkt B
Olgu X (x; y; z) sirgel paiknev suvaline punkt. Et vektor , siis leidub mingi arv , et Definitsioon. Võrrandit , nimetakse sirge parameetriliseks vektorvõrrandiks. Vektorite liitmise definitsiooni kohaselt Seega Kuna , siis millest saame sirge nn parameetrilisi võrrandeid : Kui vektori = (sx; sy; sz) kõik koordinaatid pole võrdsed nulliga, saame avaldada parameetrilistest võrranditest parameetri t: saame sirge nn kanoonilisi võrrandeid: Kui vektori üks koordinaat on null, nt. 0, siis jab kehtima ainult üks võrdusest: ning teine saab kuju . Kui vektori kaks koordinaati on 0, nt. 0, siis sirge konoonilisteks võrranditeks on ; .
1) Kuna punkti A ja rihivektoreid nimetatakse tasandi parameetriliseks vektorvõrrandiks. Muutu- u ja v tasandi peal saab valida väga erineval moel, siis tasandil jaid t1 ja t2 nimetatakse aga parameetriteks. on lõpmata palju parameetrilisi vektorvõrrandeid. Anname selle võrrandi ka kohavektorite kaudu. Olgu ruumi E3 nullpunkt tähistatud tähega O. Olgu punktide A, X kohavektorid vastavalt OA ja OX. Sel juhul OX = OA + AX = OA + t1 u + t2 v. Definitsioon 14.3 Võrrandit = {X | OX = OA + t1 u + t2 v, t1 , t2 R} (14.2)
parameetritest, funktsioonidest, planeerimisest, ehitusest ja hiljem ka opereerimisest. 86 BIM on innovatiivne protsess, mis võtab luubi alla tervet ehitusprotsessi, planeerimisest kuni lammutamiseni, ning mille resultaadiks on ehitusinfo mudel. BIMi kontseptsiooni toetavaid tarkvarasid iseloomustab võime luua virtuaalseid mudeleid ehitisest, kasutades masin-loetavaid intelligentseid parameetrilisi objekte, mis eksponeerivad selle vormi, funktsioone ja omadusi (Sacks 2004). Seega, mis ei vasta nendele kriteeriumitele, ei ole BIM. 4.3 BIM'i rakendamine BIMi rakendamise aluseks on võimaluste ja protsesside tundmine ja nendest arusaamine. Seega on väga oluline koolitada ja harida inimesi ning luua vastav BIMi rakendamise plaan, mis aitab mõista protsesse, tegevusi, kohustusi ja ettetulevaid raskusi. Ameerika Ühendriikides on välja lastud
annaabi.ee 
