Asünkroonse järjestikandmeedastuse korral ei pea saatja ja vastuvõtja taktgeneraatorite sagedused olema sünkroniseeritud. Andmeid edastatakse sümbolitena ja nende vahel ei ole fikseeritud mingit kindlat ajavahemikku. Sünkroonse edastuse korral peavad saatja ja vastuvõtja generaatorid olema sünkroniseeritud. Selleks kasutatakse eraldi spetsiaalset riistvara. Sünkroonne edastus on tõhusam, aga ka kallim. Paralleelandmeedastus Paralleelandmeedastuse korral on vaja biti edastamiseks sama arv liine. Võimalikud on pikkades liinides moonutused ja kõik bitid ei jõua kohale sünkrosignaali ajal. Veakindlad koodid Informatsiooni edastamisel tekib vigu. Mõni 0 muutub 1-ks ja vastupidi. Põhjused võivad olla erinevad. Tavaliselt sellised mürad filtreeritakse välja, kuid mõnikord siiski tekib informatsioonis moonutusi. Vigu avastavad koodid võimaldavad kindlaks teha võimalikke moonutusi edastavas
Järjestikandmeedastus – piisab ühest liinist, et edastada andmeid. Juurde kuulub ka nullnivoo (GND). Samas iga biti edastamiseks kulub 1 takt ehk kui nt on 8 biti, tuleb kasutada 8 takti. Paralleelandmeedastus – 8 biti edastamiseks on vaja 8 liini (juurde ka nullnivoo), kuid aega kulub 1 takt. Seega kui hoida kokku liinide arvelt, toimub andmete edastus aeglasemalt. Edastusviis sõltub sellest, millise seadmega andmete vahetuse soov on. Paralleelandmeedastuse korral on pikkades liinides võimalikud moonutused ja kõik bitid ei jõua kohale sünkrosignaali ajal. Ent järjestikandme. on odavam ja ei esine selliseid probleeme. Üldiselt toimub süsteem komponentide sees andmeedastus ja töötlus paralleelkujul. Mis tähendab, et kui see toimuks järjestikkujul, tuleks saatja poolel teha paralleel-järjestik- teisendus ja vastuvõtjapoolel järjestik-paralleelteisendus. Teisendamisel on kasutusel nihkeregister.
annaabi.ee 
