VT XI piletit.......................26 XVI.......................................................................................................................................... 26 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad.....................................................................27 2. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm.....................................................................28 3. Andmeedastus arvutis (järjestikandmeedastus, paralleelandmeedastus, veakindlad koodid)................................................................................................................................ 28 XVII......................................................................................................................................... 30 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. VT IV piletit......................................30 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine..........................
Servades on lainete peegeldajad. Kahes teises nurgas piesovastuvõtjad, mis fikseerivad pildi. 7. Jõutundlik puuteekraan pangaautomaadid, puutepind kinnitatakse piesoandurile, mis muudab füüsilise jõu elektrijõuks. Puutepunkt leitakse survete erinevuste järgi. Andmeedastus arvutis (järjestik, paralleelne, veakindlad koodid) Järjestikandmeedastus 1 liin ja 1 bitt korraga. Kuluv aeg on 1 takt. Juurde kuulub 0 nivoo. Paralleelandmeedastus nt. 8 liinil paralleelselt 8 bitti (igal 1), aeg 1 takt. Juurde kuulub 0 nivoo. Järjestikandmeedastus on kindlam ja odavam. Paralleelne on küll kiirem (ühes ajaühikus rohkem bitte), kuid võib esineda moonutusi. Veakindlad koodid vahel tekib programmis info edastamisel vigu (0 läheb 1ks või vastupidi). Selle jaoks on vigu avastavad koodid ehk lisabitid. Bittidele lisatakse paarsusbitte. Igas õiges peab olema paarisarv ühtesid, kui on siis paarsusbitt = 0, kui ei siis 1
Asünkroonse järjestikandmeedastuse korral ei pea saatja ja vastuvõtja taktgeneraatorite sagedused olema sünkroniseeritud. Andmeid edastatakse sümbolitena ja nende vahel ei ole fikseeritud mingit kindlat ajavahemikku. Sünkroonse edastuse korral peavad saatja ja vastuvõtja generaatorid olema sünkroniseeritud. Selleks kasutatakse eraldi spetsiaalset riistvara. Sünkroonne edastus on tõhusam, aga ka kallim. Paralleelandmeedastus Paralleelandmeedastuse korral on vaja biti edastamiseks sama arv liine. Võimalikud on pikkades liinides moonutused ja kõik bitid ei jõua kohale sünkrosignaali ajal. Veakindlad koodid Informatsiooni edastamisel tekib vigu. Mõni 0 muutub 1-ks ja vastupidi. Põhjused võivad olla erinevad. Tavaliselt sellised mürad filtreeritakse välja, kuid mõnikord siiski tekib informatsioonis moonutusi.
mälupiirkonda ning programme lõpus taastama eelnema oleku. Käsuloendurisse loetakse uus väärtus (teenindava alamprogrammi algusaadress). Juhtimine läheb katkestust teenindava programmi kätte. Pärast katkestust täitva programmi lõppu taastatakse pinumälust PC sisu ja PSW abil akumulaatori ja lippude registri sisu. See toimub riistvaraliselt. Algne olukord on taastatud ja programm jätkav tööd. Andmeedastus arvutis (järjestikandmeedastus, paralleelandmeedastus, veakindlad koodid). Liidesel on alati kaks poolt: protsessori pool ja SV seadme pool. Protsessori pool peab täitma siini protokolli selle järgi, millise siini külge on ta ühendatud. Svseadme poolel võib andmevahetus toimuda kas paralleelselt või järjestikuliselt olenevalt kasutatavast andmeedastuse ressursist ja nõudmistest info liikumiskiirusele. JärjestikAndmeedastus. Selle korral piisab ühest liinist andmete edastamiseks, juurde kuulub veel ka nullnivoo (GND)
a. Sümboli pikkus b. Biti edastamiseks lubatav aeg c. Milline on ooteolek, kui andmeid ei edastata d. Stardibiti väärtus (0 või 1) e. Stopp-bittide väärtused (0 või 1) 2) Sünkroonne jäjestikandmeedastus – saatja ja vastuvõtja taktgeneraatorid peavad olema sünkroniseeritud. Selleks kasutatakse spetsiaalset riistvara ( PLL – Phase-locked-loop). Kasutatakse nt USB puhul. 19.2. Paralleelandmeedastus 8 biti edastamiseks on vaja 8 liini (+ nullnivoo), kuid aega kulub 1 takt. Pikkades liinides on võimalikud moonutused ja kõik bitid ei jõua sünkrosignaali ajal kohale. Kasutatakse nt printeriga andmevahetuses. 19.3. Veakindlad koodid Informatsiooni edastamisel tekib vigu ning võimalike moonutuste kindlakstegemiseks kasutatakse järgnevaid meetodeid: 1) Vigu avastavad koodid – Edastatavatele andmebittidele lisatakse paarsusbitt (koodi pikkus n+1). Igas
võimas register mälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register-register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga efektiivne andmevahetus alamprogrammidega effektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) 3. Andmeedastus arvutis (järjestikandmeedastus, paralleelandmeedastus, veakindlad koodid). Liidesel on alati kaks poolt: protsessori pool ja S/V- seadme pool. S/V seadme poolel võib andmeedastus võib toimuda andmevahetus järjestikuliselt või paralleelselt. Järjestikandmeedastus selle korral piisab ühest liinist andme edastamiseks, juurde kuulub ka nullnivoo (GND). Samas kulub iga takti edastamiseks üks takt. Paraleelandmeedastus selle korral on vaja 8 biti edastamiseks 8 liini (ja nullnivood), kuid aega kulub vaid üks takt