majanduslike suursündmusi, milliseid Tallinn pole elanud läbi aastasadade jooksul ja millised on olnud linnaomavalitsuse tegevusele määrava tähtsusega. Veerandsajangu algul oli Tallinn väike linn, kus elas umbes 70 tuhat elaniku. Rahva tähtsamaiks tegevuseks oli kaubandus., sest tööstus oli veel vähe arenenud. Kümne aasta jooksul tööstus tegi suure arengu ning Tallinn muutus tööstuslinnaks. Pärast sõdasid (maailmasõda ja vabadussõda) tööstus oli suurel määrala paraliseeritud: paljud tehased jäid seisma. Sellevastu aga linna administratiivne tätsus tõusis: Tallinn sai pealinnaks. (lk 27 need andmed)Kindlasti tänapäeval on see kõik teistsugune. Kuigi võidust on möödunud 26 aastat, linnavolikogu sai teha rahulikult tööd 15-17 aastat, sest erakorallised ajad põhjustasid linnavalitsusele erilisi ülesandeid, millele tuli täielikult pühenduda ning alles siis avanes võimalus loovaks tööks.
võimekuse hindamise võib märkida aastasse 1919, mil nekrutite teenistuskõlblikkuse määramisel võeti kasutusele Army Alfa ja Army Beta testid. Samal ajal alustati sõjaväelises praktikas psühholoogia rakendamisega ka kliinilises ja hariduslikus suunas. Kliinilisi rakendusi saab näha nõnda nimetatud mürsusoki sümptomite ravis, kus inimestel on raskusi enda keha kontrollimisega, mõnikord olles hüsteeriliselt paraliseeritud. Teine maailmasõda arendas, täiendas ja lihvis rakendusi veelgi. Tuletati meelde, mida eelmise sõja jooksul oli õpitud ning arendati saavutusi usinalt edasi. Näeme, kuidas lisaks mürsusokile, mis kuulus rohkem neuroloogide huviorbiiti, hakati tähelepanu pöörama ka armeeteenistuse argipäevaga seotud emotsionaalsetele pingetele. Näitekst koduigatsus, privaatsuse ja vabaduse puudumine, rutiinid ning nende psühholoogilised tagajärjed.
7 Piirkonnas, kus meil paiknevad silmad ja kõrvad, olid tulnukatel väidetavalt ninasarnased, koonusekujulised moodustised. Tulnukate käed sarnanesid vähi eesjäsemetega, jalad olid lühikesed ja kokkukasvanud. Vaatamata oma kentsakale kehaehitusele liikusid olendid suhteliselt kiiresti ning toimetasid mehed ilma suuremate raskusteta oma sõidukisse. Mehed väitsid, et nad olid paraliseeritud, ega suutnud vastu hakata. Calvin minestas intsidenti alguses, seega ei mäletanud ta suurt midagi. Charles aga teadis hiljem öelda, et kui ta laeva toimetati, jäeti ta keset ruumi hõljuma. Seinast ilmus välja ,,mehaaniline silm", mis näis skaneerivat või pildistavat teda. Uurimine lõpetatud, kadus silm sama kiiresti, kui välja ilmuda jõudis, seina sisse tagasi. Tulnukad lahkusid teise ruumi, arvatavasti selleks, et viia sama protseduur ka teise ohvriga. Mõne