'' - ,,Pean enne sulle vastamist kontrollima oma rahalist olukorda.'' e) Põhimõtteline ei. Näiteks: ,,Tead, mul on juba kümme aastat põhimõte, et ma ei laena oma autot teistele.'' f) Absoluutne ei. Sobiv kasutada tüütaval pealekäimisel. g) ,,Katkine plaat'' (MCKay väljend), Keeldumist väljendatakse selges, lühidas, konkreetses lauses. (,,Seekord ma kohe kuidagi ei saa'') pealekäimisel korratakse kehakeele saatel ja paralingvistiliste vahenditega (hääletoon) mängides enam-vähem sama sõnumit kas või kuus korda kuni teine pool saab viimaks aru. P.Breitman ja C. Hatch soovitavad ei ütlemise olukordi ette näha ja ebasoovitavad palved- nõuded sobival viisil neutraliseerida. Aimates tuttava soovi raha laenata, tee ise juttu autoliisingu kurnavatest tingimustest või muist asjust, mis laastavad su rahakotti. Soovides vältida kellegi flirtivat käitumist, suurenda ruumilist distantsi ja väldi silmsidet
Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, kõnetempo, toon, ilming jms) ja ekstralingvistiliste(näoilmed, sestid jms) vahendite puhul. 3. Keelesüsteemi duaalsus keelesüsteemi kaks liigendust: esiteks tähendus/vorm, teiseks fonoloogiline süsteem. 4. Keelsüsteemi produktiivsus inimekeel lõpmata arenev, avatus uuendustele, Veel omadusi: - Elusa keele süsteemi pidev muutumine laensõnad, grammatika muutumine ajapikku.
); murre, • võime kõnelda sellest, mida pole idiolekt, stiil); koha Inimkeele olemuslikud omadused • keelemärgi • keelemärgi keelesüsteemi arbitraarsus ehk diskreetsus ehk kaksikliigendus: motiveerimatus(kehtib eristatavus (ei kehti nt: esimene liigendus: sümbolite puhul, aga paralingvistiliste ja tähendus/vorm; teine mitte ikoonide ja ekstralingvistiliste liigendus: fonoloogiline indeksite puhul(nt vahendite puhul) süsteem) kala,kana)) • keelesüsteemi • keelesüsteemi duaalsus (st produktiivsus. 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline,
märk seksuaalsest kättesaadavusest. Rõivastusega näidatakse üldiselt oma lugupidamist kaasinimeste vastu, mõnel puhul aga rõhutatakse oma vabadust teistelekehtivatest konventsioonidest. Tähtsale ärikohtumisele eisobi tulla kortsus ülikonnas. Teisest küljest toonitavad julgus ja isikupära esletoomine riietuses sisemist vabadust. Häälevarjundid Sõnalisele suhtlusele lisandub Paralingvistiline sisu, mis antakse edasi hääletooni muutmise, rõhuasetuse, pausidega. Paralingvistiliste vahenditena kirjeldatakse hääle tugevust, kõrgust, tämbrit, kõnelemise kiirust, modulatsiooni, rütmi, hääldusviisi jt tunnuseid. Hääle karakteristikutel on tähendus ka teiste inimeste hindamisel. Näiteks loob tasane ja mahe hääl kujundi kaunist, naiselikust, tundlikust isikust. Kehakeele mõismise praktilisest tähendusest 10 Suhtlemisvahendite koosmõju tunnetamine omandab erilise tähenduse teise inimese tegeliku
on nii see, mida tegelane ise enda kohta väidab, kui ka teiste tegelaste hinnangud. Lugeja-vaataja jaoks on oluline vahe, kas tegelasest räägitakse enne tema lavaleilmumist, nii et kujuneb teatud eelhoiak või loob esmamulje tegelase enda käitumine, mille taustal võetakse vastu teiste tegelaste järgnevaid hinnanguid. o Mitteverbaalsed vahendid. Selleks on kaks võimalust: o eksplitsiitsed kirjeldused/tähistused remarkides (samuti paralingvistiliste vahendite tähistamine kirjavahemärkidega, nagu hüüumärk lause lõpus, mõttepunktid pausi märgina jne.); o dialoogis varjatult sisalduvad viited mingile käitumisaktile, mis repliigiga loomupäraselt kaasas käib o Mitteverbaalsuse ala hõlmab: o paralingvistikat, s.o. vahendite kogumit, mis saadab, modifitseerib, varjundab tegelase kõnet. hääletämber, kõnetempo (k.a
mõistestamine, lahtimõtestamine, dekodeerimine. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Implikatuur e komperatiivsusprintsiip on käsitlus keelelisest väljendusest, mis väidab, et inimene ütleb, peale selle, mis ta sõnades välja ütleb, veel midagi ja kuulaja kuuleb ka veel midagi. See on see osa, mis ridade vahelt loetakse. Seos paralingvistiliste (toon, intonatsioon, hääl, tämber, valjusus) ja ekstralingvistiliste vahenditega (viiped, estid, miimika, kehakeel) Pilk omab suurt rolli. Pilk ütleb rohkem kui 1000 sõna. Pilk on hinge peeegel. Oletatakse, et inimeses oma suhtluses ütlevad välja vaid osa oma mõtetest. Tähendus on otsene või järeldatu. Põhieeldus on, et inimesed teevad suheldes koostööd. Kui inimesed räägivad, siis neil on ühine eesmärk Griece'i maksiimid 60ndate lõpust.
mõistestamine, lahtimõtestamine, dekodeerimine. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Implikatuur e komperatiivsusprintsiip on käsitlus keelelisest väljendusest, mis väidab, et inimene ütleb, peale selle, mis ta sõnades välja ütleb, veel midagi ja kuulaja kuuleb ka veel midagi. See on see osa, mis ridade vahelt loetakse. Seos paralingvistiliste (toon, intonatsioon, hääl, tämber, valjusus) ja ekstralingvistiliste vahenditega (viiped, estid, miimika, kehakeel) Pilk omab suurt rolli. Pilk ütleb rohkem kui 1000 sõna. Pilk on hinge peeegel. Oletatakse, et inimeses oma suhtluses ütlevad välja vaid osa oma mõtetest. Tähendus on otsene või järeldatu. Põhieeldus on, et inimesed teevad suheldes koostööd. Kui inimesed räägivad, siis neil on ühine eesmärk Griece'i maksiimid 60ndate lõpust.
Vastuse minimaalne ettevalmistus. Partneri repliigile tuleb reageerida kiiresti. Vastasel korral suhtlemine katkeb. Kiire reageerimine võib aga tekitada sisulisi raskusi — mälust ei leita vajalikku teavet. Sellistesse raskustesse satuvad nt intellektipuuetega isikud. Veelgi raskem on olukord, kui nimetatud puudele lisandub üldine vähene aktiivsus (pidurdusprotsesside ülekaaluga õpilased). Paralingvistiliste vahendite ja intonatsiooni suur osakaal. Dialoogis kaasnevad verbaalsetele repliikidele žestid, näoilme muutused jne. Nii mõnigi kord on mõtte väljendamisel esikohal intonatsioon, mis muudab oluliselt kasutatud keelevahendite tähendust. Nt võib tuua iroonilise Tubli! kui hinnangu õpilase eksimusele. Kirjanduses leidub näiteid, kus kogu dialoog piirdub paari ebatsensuurse sõnaga. Ometi võimaldab partnerite ilmekas intonatsioon üksteist mõista
annaabi.ee 
