PSÜHHOLOOGIA ALUSED
Samaviisi on tunnetuspsühholoogid huvitatud keeleoskuse ja keelekasutuse kontekstidest.
Enamusel juhtudest muudavad inimesed oma keelekasutust vastavalt kontekstilistele tunnustele ilma
seda ise teadvustamata. Erandi võivad moodustada esimesed kohtumised ja nn. pimekohtumised
(kus konteksti ei suudeta haarata). Mõnede sotsiolingvistide uurimustes on olulisel kohal suhtlemise
mittekeelelised elemendid. Siia kuuluvad sõnatu suhtlemise ja paralingvistilise suhtlemise aspektid,
sealhulgas prokseemika, mis uurib isikuruumi ja mitmed teised valdkonnad.
Kõneaktid
Keelekasutuse üheks aspektiks on keelekasutuse korral taotletavad eesmärgid.
Kõneaktide kategooriad Filosoof Searle (1975) esitas kõneaktide teooria, mis püstitab küsimuse,
mida kõnega saavutada saab. Searle järgi jaotuvad kõik kõneaktid oma eesmärkide alusel viide
põhikategooriasse.
Kõneaktid
annaabi.ee 
