iseseisvateks omavahel ühendatavateks elementideks ehk foneemideks (h, o, b, u, n, e) <-teine liigendus. Sümbolid on liik märke Ülejäänud kaks märkide põhiliiki, milles vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud, on ikoonid ja indeksid. Ikoon on oma referendiga sarnane kujutis. Indeks vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga (nt hääl on vanuse ja soo paralingvistiline indeks, punastamine väljendab häbelikkust jne). Kõne põhineb sümbolitel, hääl annab samal ajal indeksaalseid vihjeid. Keel on mitmetasandiline, eriti kompleksne ja paindlik süsteem, millel on allsüsteemid. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahalised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri. Põhilisi allsüsteeme on viis.
hind tegumood kui ka keha hooldamine, näiteks küünte korrashoid. Teatud liiki rõivastus võib olla märk seksuaalsest kättesaadavusest. Rõivastusega näidatakse üldiselt oma lugupidamist kaasinimeste vastu, mõnel puhul aga rõhutatakse oma vabadust teistelekehtivatest konventsioonidest. Tähtsale ärikohtumisele eisobi tulla kortsus ülikonnas. Teisest küljest toonitavad julgus ja isikupära esletoomine riietuses sisemist vabadust. Häälevarjundid Sõnalisele suhtlusele lisandub Paralingvistiline sisu, mis antakse edasi hääletooni muutmise, rõhuasetuse, pausidega. Paralingvistiliste vahenditena kirjeldatakse hääle tugevust, kõrgust, tämbrit, kõnelemise kiirust, modulatsiooni, rütmi, hääldusviisi jt tunnuseid. Hääle karakteristikutel on tähendus ka teiste inimeste hindamisel. Näiteks loob tasane ja mahe hääl kujundi kaunist, naiselikust, tundlikust isikust. Kehakeele mõismise praktilisest tähendusest 10
· erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; · ekstralingvistiline vahend zestid, miimika, pilgud jms; 3. keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: · häälikute süsteem keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest häälikutest · tähenduste süsteem keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest märkidest 4. keelesüsteemi produktiivsus: Lause või mõtte pikkus pole piiratud; Vajadusel saab uusi sõnu juurde tuletada. Sõnadel võib olla mitu tähendust
Ühistegevuse reguleerimine ühiskonnas. 3) teisesed kõnefunktsioonid. Iseseisev töö nõuab rohkem ise kavandamist ja planeerimist. Samas kui anda kergem ülesanne, siis nad seda juba oskavadki, aga mida ta siis õpib? Kui laps ei suuda teha teha toimngust kokkuvõtet, ehk ta pole teadvustanud seda, siis iseseisvalt on tal edaspidi raske midagi ise planeerinda/teha jne. Laps võib ka korraldust korrata, aga mitte seda täita. Ehk kas ta on seda mõistnud ja suudab täita! Paralingvistiline kehakeel on: mitteverbaalne kehakeel. Reguleerivast funk-st sõltub, kui palju ja mida in ise suudab teha/tegutseda. Inimese arengu seisukohalt üks olulisemaid asju: lõimib praktilist ja vaimset tegevust! Verbaalne SUHTLEMINE Suhtlemine on üks olulisemaid funke. Suhtlemine on vastasikune mjutamine, Kutsub esile muutused teadmistes, hoiakutes, käitumises (SOOV; VAJADUS; KOHUSTUS) Verbaalse suhtlemise osaoskused:
Niikaua kui see reprodutseeris istuvat keha, oli see leiutusliku projektsiooni juht, mis, läbi edasiste väärtarvituste (catachresis), sai abstraktse ja väga üldise sisumudeli jäljendiks (imprint). Keeles Ah ah! Quand vous dites, "Je vais au cabaré", ça va sans dire que vous êtes américain! Ah ah see on sümptom, väljendab adressanti. Samuti on see faatiline, sel juhul fiktiivne näide ja stilisatsioon. Kui paralingvistiline, on ta pseudokombinatoorne ühik. Lihtne suhe Siis... kui väljend loogilises plaanis. Vektorisatsioon ka süvatasandil. Keeruline suhe Je vais au cabaré ostensioon, kuna tsitaat. Etnilise kuuluvuse sümptom. Võib olla nii jäljend (otsene jäljendus), kui ka projektsioon (sel juhul keeruline suhe) ça va sans dire verbaalne stilisatsioon, retooriline võte Artikulatsiooni moodus