Keskaja inimene- tema igapäevaelu
Vasallilepinguga kohustati vasallil osa võtma teatud arvu ratsa ja jalaväelastega senjööri
sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtuistungitest, andma rahalist abi jms. Senjöör kohustus
kaitsma vasalli, tema maadvaldust ja vara. Sellises ühiskonnas olid kõik seisused omavahel tihedalt
seotud ning olid sõltuvad alluvuses olevate inimste tööst. Järelikult üks ei oleks saanud ilma teiseta
mitte kuidagi hakkama.
Seisus, mis kujunes paralellseslt feodaalsuhetega oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed nn
vabadhärrad., keda sidusid vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja
alamaadel. Kõrgaadlite hulka kuulusid kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid ning alamaadlisse
põhiliselt rüütlid. Aadlikute ülesanne oli kohtumõistmine kas talupoegade või siis senjööri kohtus.
Aadlikute jaoks tähendas sõda oma vapruse demostreerimine ning see oli võimalus kuulsuse ja au
teenimiseks
annaabi.ee 
