9 6 M. Kupinskaja ,,Võrdlev õigussüsteemide ajalugu: seminaride kokkuvõte 2005" lk. 10 3 pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Kogu aine "Institutiones" on jaotatud kolme suurde rühma: personae, res, actiones. Tekst on jaotatud nelja suurde raamatusse, need omakorda tiitlitesse, mis kannavad vastavaid pealkirju, hiljem on tiitlid jaotatud paragrahvideks, tiitli numereerimata algus kannab nimetust principium. 2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks, väljavõtteid on kõige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole
Leges duodecim tabularum (451/450 eKr) – kaheteist tahvli seadused Jaotatud tahvliteks ja fragmentideks Seadusteks nimetati ka fragmente, nt I.1.: Si in ius vocat, ito. (Kui keegi kutsub teise kohtusse, siis ta mingu.) Gaiuse „Institutsiones“ Gaiuse institutsioonid Koostatud 160 pKr Tähistatakse ka G. Või Gai. Või Gai. Inst. 4 osa, mida nimetatakse commentarius („raamat“), mis on hiljem jaotatud paragrahvideks. Raamatuid ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt: G. 1.3.: Lex est quod populus kubet atque constituit. Corpus iuris civilis Justianuse Institutsioonid Koostati aastal 533 Tähistatakse ka I. Või Inst. Koosneb 4 raamatust, raamatud jagunevad peatükkidesse ja hiljem peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium. Nt: Inst.2.1.pr.: Superiore libero… Digestid, tähistatakse ka D. Või Dig.
või Inst. või Just. Inst. või Iust. Inst. Koosneb 4 raamatust, raamatud jagatud peatükkidesse ja hiljem on peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium. CORPUS IURIS CIVILIS'E II OSA: "DIGESTA SEU PANDECTAE" Digestid tähistatakse ka D. või Dig. Koostati 530-533 50 raamatut, raamatud jaotatud pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid paragrahvideks. CORPUS IURIS CIVILIS'E III OSA: "CODEX IUSTINIANUS" Koodeks, tähistatakse ka C. või Cod. või CI. või CJ. esimene versioon koostati aastal 529, uus 534 12 raamatut, jagatud peatükiks. Nendes nummerdatult imperaatorite korraldused (constitutiones) (pikemad jaotatud paragrahvideks). CORPUS IURIS CIVILIS'E IV OSA: "NOVELLAE" Novellid, tähistatakse tavaliselt Nov., koostati ca 556
seaduse ainukordse mõttega tagabki terviklikkuse. Süsteemi hierarhilisuse idee seisneb selles, et süsteemi iga element on ühelt poolt süsteemi terviklik osa, teisalt aga iseseisev madalamat järku süsteem. Tubakaseadus, nagu ka kõik teised seaduse on ühelt poolt osa rahvuslikust õiguskorrast ning tal on oma kindel koht ,,rahvusliku õiguskorra püramiidis", kuid samas on tubakaseadus ka iseseisev madalamat järku süsteem. See süsteem on omakorda jagatud peatükkideks, jagudeks, paragrahvideks, lõigeteks ning punktideks (näiteks tubakaseaduse 8. peatüki I jao §53 lõige 1) Tubakaseadus on iseseisev, sest ta on teisest seadustest eraldatud oluliste tunnuste alusel ning kuna ta on formuleeritud õigusnormide kogumi ehk seadusena. Kui seadus on piisavalt mitteamorfne, terviklik ning hierarhiline on ta ka ehk piisavalt korrastatud ehk organiseeritud. Organiseerituse tingimuse täitmine eeldab mõningast arengutaset, kuid selle tagab eelnevate punktide piisav täitmine
,,Rahvusliku õiguskorra püramiidis" seadusest kõrgemal asetsevad õiguse allikad põhiseadus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa ning konstitutsioonilised seadused on need, millele SHKS on allutatud, millega kooskõlas see peab olema. SHKS ei ole tunnistatud põhiseaduse vastaseks ning üks eesmärkidest on tagada Genfi konventsiooni lisaprotokolliga võetud kohustusi. SHKS kui seaduseteksti sisemine struktureeritus (jaotumine peatükkideks, paragrahvideks, lõigeteks jne.) kinnitab, et käesolev õigustloov akt on iseseisev madalamat järku süsteem ehk omab süsteemile omast iseseisvust (süsteem eksisteerib iseseisvalt ning ei sõltu teistest süsteemidest). 5.3. ORGANISEERITUS Organiseeritus ehk korrastatuse aste näitab, kui raske või lihtne on ühte või teist süsteemi mõjutada väljastpoolt. Mida organiseeritum on süsteem, seda vähem saab teda väljastpoolt mõjutada
Archivare und Registratoren Noerdlingen, 1800). Z arendas pertinentsiprintsiibi täiuslikkuseni. Temale tuginesid saksa arhiivid ja arhivaarid (sh Tallinna Linnaarhiiv). Zinkernageli kohaselt tuli dokumendid jagada 5 pealiigiks: 1. valitseja ja tema perekonnaliikmete isiklikud dokumendid; 2. maaasjad; 3. riigiasjad; 4. kiriku ja usuasjad; 5. välisasjad; Need tuli omakorda jagada alaliikideks, peatükkideks, paragrahvideks. Prantsuse revolutsiooni mõju ja tagajärjed arhiivinduse süsteemi väljakujunemisel. Suured mõjutused olid tingitud Suurest Prantsuse revolutsioonist, mis tähistab uut epohhi arhiivinduses ning tõi kaasa kaasaegse arhiivindussüsteemi tekke. Revolutsiooni ajal ka kõigi hilisemate revolutsioonide ajal olid korduvaks probleemiks peremeheta arhiivid. 1794. a 25. juunil võeti vastu arhiiviseadus, mis sai hiljem oluliseks eeskujuks paljudele riikidele.
väljaanne, millest tekst ja jaotus on võetud, kuna Kaheteistkümne tahvli seadusi on
erineval viisil rekonstrueeritud – viitamine on väga oluline ka teiste puhul):
I.1.: Si in ius vocat, ito. (Kui (keegi) kutsub (teise) kohtusse,
kohal. Gaius kirjutas mitmeid ediktide kommentaare ning ka teisi teoseid. Teda ümbritses palju salapära, kuid tema teos Institutiones (2. sajandi keskpaiku koostatud eraõiguse ja protsessi 12 lühike õpik) muutus üldiseks käsiraamatuks ja kohustuslikuks õppematerjaliks õiguskoolides. Gaiuse Institutiones koosneb neljast osast, osa nimetuseks on commentarius. Hiljem on iga commentarius jaotatud paragrahvideks.13 Raamatud sisaldavad kõiki olulisemaid küsimusi Rooma õiguses, mis puudutab isiku staatust, omandit, lepinguid ning muid erinevaid õiguslikke küsimusi. Temalt on pärit asjade jagamine isikuteks, asjadeks ja hagideks. Gaiuse Institutsioonide esimene raamat käsitleb nii isiku- kui ka perekonnaõigust. Teine raamat käsitleb asju ja nende liike ning asjade omandamist. Asjade omandamise siseselt
a. See on lühike elementaarne, kuid ametlik tsiviilõiguse õpik, millel oli seaduse jõud. Peaaallikaks ja eeskujuks on Gaiuse "Institutiones", ta sisuks on peamiselt õigussätted isikute, asjade, pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Kogu aine "Institutiones" on jaotatud kolme suurde rühma: personae, res, actiones. Tekst on jaotatud nelja suurde raamatusse, need omakorda tiitlitesse, mis kannavad vastavaid pealkirju, hiljem on tiitlid jaotatud paragrahvideks, tiitli numereerimata algus kannab nimetust principium. 2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks, väljavõtteid on kõige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole
a konstitutsioon, mis põhiõigusi ja vabadusi üldse ei sisalda. Konstitutsioon viitab, et selles osas kohaldatakse 18. saj lõpus vastu võetud inimese- ja kodanikuõiguste deklaratsiooni. Veel kehtib 1946. a konstitutsiooni preambula. 1958. aasta põhiseadus on segaselt kirjutatud -- president saab mitmel viisil moodustada valitsust. Sisestruktuurilt jagunevad kirjutatud konstitutsioonid nagu teisedki seadused peatükkideks. Üksikuid sätteid nimetatakse artikliteks või paragrahvideks. Küllalt sageli eelneb konstitutsiooni esimesele peatükile preambula, milles põhjendatakse konstitutsiooni vastuvõtmist, eesmärke, poliitilisi taotlusi ja näidatakse ära, kes on põhiseaduse vastu võtnud (vt. Eesti konstitutsioon). Enamasti ollakse seisukohal, et preambula ei sisalda õigusnorme ja teda üksinda rakendada ei saa. Siiski võivad preambula üksikud lõigud norme sisaldada, näiteks Prantsuse 1958. aasta konstitutsiooni
ja valdkonnast on enim kuidas käituda.See osa võib olla väga erinevalt struktureeritud kasutusel H - D ja (peatükid, jaod, osad, üksiksätted,(paragrahvid,lõiked,punktid)). H - S normid, võib olla H - D - S norm. Rahvusvahelise õiguse aktides kasutatakse peatükke ja artikleid; artiklid jagunevad tavaliselt paragrahvideks või punktideks, viimased võivad jaguneda lõigeteks (lõikudeks). ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- IV Rakendussätted või See osa võib sisaldada delegatsiooni (saksa õiguses alati lõppsätted rakendussätete puhul).Lõppsätted võivad sisaldada ka rakendusliku kogumi:
annaabi.ee 
