12. Harja suusapõhju sõidusuunas alguses messing- ja siis nailonharjaga. Kui oled määrinud väga pehme parafiiniga, siis võid esimesena kasutada jäika nailonharja, sest siis ei kogu messinghari endasse nii palju parafiinijääke. Harja, kuni eemaldub nähtavaid parafiiniosakesi. Messinghari eemaldab suurema osa üleliigsest parafiinist ning toob esile suusapõhja struktuuri. 13. Puhasta suusapõhi lahtistest jääkidest kiudpaberiga. 14. Jätka vajadusel järgmise parafiinikihiga. 1. kiht: keskmisest kõvem parafiin (nt enamik siniseid parafiine) 2. kiht: oludele vastavast üks aste kõvem parafiin 3. kiht: oludele vastav parafiin
Suuskade määrimine Suuskade hooldamine,miks? Kasutamisel suusad kuluvad ja on piiratud elueaga nagu kõik liikuvad asjad. Et suuskade eluiga oleks pikem, tuleb järgida järgmiseid punkte: 1. Hoia suusad puhtana mustusest, määrdejääkidest jms. 2. Hoiusta suuski kuivas kohas toatemperatuuril eemal otsesest päevavalgusest 3. Kui hoiustad suuski või võtad need reisile, siis kata suusapõhjad parafiinikihiga (v.a. pidamisalad) ja kinnita suusapõhjad vastamisi. See kaitseb suuski mehhaaniliste vigastuste ja mustuse eest. 4. Ära aseta suuskadele raskeid esemeid, mis võivad suuski kahjustada. 5. Kasutada alati suusakinnitusi või teipi, millega suusad koos hoida. 6. Ära kunagi torka suuski lumme seisma see kahjustab suusaotsi ja laminaadikihid võivad liimist lahti tulla. 7. Väldi lumevabadel aladel suusatamist, võta suusad jalast (nt ületamist vajavad teed). 8
oludele. Suuski määritakse vajadusel enne igat suusasõitu, sest raja- ja ilmaolud on pidevas muutumises. Kasutamisel suusad kuluvad ja on piiratud elueaga nagu kõik liikuvad asjad. Et suuskade eluiga oleks pikem, tuleb järgida järgmiseid punkte: Hoia suusad puhtana mustusest, määrdejääkidest jms. Hoiusta suuski kuivas kohas toatemperatuuril eemal otsesest päevavalgusest Kui hoiustad suuski või võtad need reisile, siis kata suusapõhjad parafiinikihiga (v.a. pidamisalad) ja kinnita suusapõhjad vastamisi. See kaitseb suuski mehhaaniliste vigastuste ja mustuse eest. Hoia suusad alati koos! Ära aseta suuskadele raskeid esemeid, mis võivad suuski kahjustada. Kasutada alati suusakinnitusi või teipi, millega suusad koos hoida. Kasuta suuskade hoiustamisel või transpordil suusakotti, mis kaitseb suuski välismõjude eest.
Puurina kasutatakse pehmest metallist toru, tulevase augu kohta asetatakse klaasile abrasiivpulbri ja vee või õli segu. Puuritakse tavalise lauapuurmasinaga. Vajutada tuleb õrnalt, korraga ainult mõni sekund ning lisades järjest värsket pulbrisegu. 12 Keemilised võtted Klaasi töötlemise keemiline võte on klaasi söövitamine. Selleks kasutatakse vesinikfluoriidhapet või minraalhappe või mine fluoriidi segu. Kattes klaasi vaha- või parafiinikihiga, kraapides sellesse vajalikud märgid ja seejärel töödeldes HF sisaldava lahuse võis seguga, söövitatakse märgid klaasi pinnasse. Söövitamine ei vähenda pinna mehaanilist vastupidavust. 13 Tavaline klaas Tavalise klaasi all mõistetakse kõige massilisemalt toodetavat klaasi – pudeli- ja aknaklaasi. Tavaline klaas on üldjuhul läbipaistev ühtlase paksusega, pinnad on tasased ja poleeritud
100 mm ja kruusateri sisaldaval moreenil 300 ja enam millimeetrit. Pinnastel, milledesse lõikerõnga surumine ei ole võimalik, (kõva savi või jämedaid teri sisaldav savipinnas) saab mahumassi määrata parafineerimise meetodil. Selleks valmistatakse suvalise kujuga proovikeha, millel ei tohiks olla teravaid nurki ja pinnale ulatuvaid tühemikke. Proov kaalutakse ja kaetakse seejärel kuuma parafiini kastmise teel parafiinikihiga. Kaaludes parafineeritud proovi, saame kahe kaalumise vahest parafiini kaalu ja teades tema mahumassi, saame arvutada ka mahu. Parafineeritud proovi saab kaaluda vees ilma, et tema veesisaldus muutuks. Arhimedese seaduse põhjal saab arvutada parafiiniga kaetud proovi mahu. Lahutades sellest eelnevalt leitud parafiini mahu, saame ebakorrapärase geomeetrilise kujuga pinnaseproovi mahu. Eeltoodu alusel saab mahumassi arvutada valemiga m pinnas
ja enam millimeetrit. Pinnastel, milledesse lõikerõnga surumine ei ole võimalik, (kõva savi või jämedaid teri sisaldav savipinnas) saab mahumassi määrata parafineerimise meetodil. Selleks valmistatakse suvalise kujuga proovikeha, millel ei tohiks olla teravaid nurki ja pinnale ulatuvaid tühemikke. Proov kaalutakse ja kaetakse seejärel kuuma parafiini kastmise teel parafiinikihiga. Kaaludes parafineeritud proovi, saame kahe kaalumise vahest parafiini kaalu ja teades tema mahumassi, saame arvutada ka mahu. Parafineeritud proovi saab kaaluda vees ilma, et tema veesisaldus muutuks. Arhimedese seaduse põhjal saab arvutada parafiiniga kaetud proovi mahu. Lahutades sellest eelnevalt leitud parafiini mahu, saame ebakorrapärase geomeetrilise kujuga pinnaseproovi mahu. Eeltoodu alusel saab mahumassi arvutada valemiga
annaabi.ee 
