Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid.Neid on leitud mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimese maksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiinid on kokkuvõtlik nimetus, mille alla kuuluvad sadakond ainet ehk polükloreeritud dibenso-paradioksiinid (PCDD). Dioksiinid saadakse kloori aatomite ühendamisel orgaaniliste polütsükliliste süsivesinike külge, seda tänu inimtegevusele, st looduslikult dioksiine ei teki. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kuidas dioksiinid tekivad? Põlemisel kõrgel temperatuuril lagunevad kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite külge nii tekivadki dioksiinid.
Vääveldioksiid • Väävlirikka prügi põlemisel tekib vääveldioksiid. • Väävliühenditest tekib väävelhape, mis: – on üks happevihmade põhjustajaid – korrodeerib põletusseadet. • Prügi või suitsugaaside hulka lisatakse lubjakivitolmu: lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. Klooriühenditest tekib põlemisel vesinikkloriid, mis on üks happevihmade põhjustajaid ning korrodeerib põletusseadet. Dioksiinid • Dioksiinid – kloreeritud dibenso-paradioksiinid ja dibensofuraanid. • Dioksiine on 210 liiki, tavaliselt tuuakse 12 kõige ohtlikuma üldhulk. • Dioksiinid tekivad, kui temperatuur on 300–500 °C • Dioksiinid on väga stabiilsed: nad lõhustuvad alles 900–1000 °C juures. • Suitsugaase on seega vaja järelpõletada • Dioksiinimürgistusest tingitud vaevused kestavad kaua ning kurnavad füüsiliselt ja psüühiliselt nii haigeid kui nende lähedasi ja meditsiinipersonali Suitsugaaside puhastamine Neli peamist ülesannet: 1
annaabi.ee 
