) 1923. aastal Ameerika Regionaalplaneerimise Assotsiatsiooni (RPAA -Regional Planning Association ofAmerica). Selle ühingu ülesandeks sai propageerida linnaehituskavade koostamist, valja tootada selleks vajalikke meetodeid, taotleda linnade arengu allutamist nendele kavadele. Algusest peale oli selge, et ühisele kavaIe tuleb allutada ka linna Iähem ümbrus -linn koos oma regiooniga, sellest siis regionaalplaneerimise nimetus. Regiooniparadigma kriis Kokkuvote. Paradigmakriisi ilmingud.. Kokkuv6ttes aga kordame veel kord üle kriisi konkreetsed, praktilise tahtsusega ilmingud: · -geograafia rakenduste vähesus ja autoriteedi langus avalikkuse silmis, · -loodus-ja inimgeograafia v66rdumine teineteisest ja geograafia edasise killunemise oht, · -regionaal-ja süstemaatiliste geograafide halb läbisaamine omavahel, · -vähesed suhted naaberteadustega, geograafia eneseisolatsioon, · -ajaloolise temaatika vohamine kaasaegse arvel,
Osa geograafe väitis, et regioonil polegi selgeid ja üheseid piire, et regiooni tulebki võtta ja kirjeldada ebamäärases ruumilises ulatuses. Lahendusena pakuti välja üldgeograafilise regioooni olemasolu välistamist ja keskendumist üldloodugeograafilisele ja üldinimgeograafilisele regioonile, mis lõi aga geograafia kahe haru vahele mõra, sellega purunes ka regiooniparadigma üks põhimõtteid. Kokkuvõte Paradigmakriisi i1mingud. Kriisi konkreetsed, praktilise tähtsusega ilmingud: - geograafia rakenduste vähesus ja autoriteedi langus avalikkuse silmis, loodus-ja inimgeograafia võõrdumine teineteisest ja geograafia edasise killunemise oht, - regionaal-ja süstemaatiliste geograafide halb läbisaamine omavahel, - vähesed suhted naaberteadustega, geograafia eneseisolatsioon, - ajaloolise temaatika vohamine kaasaegse arvel, - eriti just inimgeograafia lünklikkus ja arengu aeglustumine,