Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Ümarkaared, kuppelehitised. Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; kasutati seinapaneele. Dekoratsioon motiive üritati kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivid: hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Kõige lihtsam ja rangem stiil oli direktooriumistiil(kasutas vähe kaunistusi, ainult Pomeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed) Ampiiristiil oli rikkalikum, raskepärasemja paraadlikum Näited: Ameerikas :Virginia Ülikool(Thomas Jefferson); Valge Maja, Kapitoolium Prantsusmaal: Väikese Trianoniloss Versailles' pargis.ampiiristiil-Madeleine'i kirik, Tähe võidukaar. Venemaal :Varaklassitsism-Kunstide Akadeemia hoone, Marmorpalee Kõrgklassitsism:Kaasani peakirik. Saksamaal :Berliini teater. Eestis: varaklassitsism:Saue ja Rägavere mõisahooned, kõrgklassitsism:Saku, Raikküla,Riisipere. Tartu Ülikool. Soomes: Helsingi Suurkirik. Kujutav kunst:
Eeskujuks oli akademism ja realism. Aukohal oli teosed mis ülistasid suuri juhte, kujutasid revolutsioonisündmusi jne. Skulptuuris jõulisus, ülearenenud muskulatuur, ideaalkangelased. BREKER, MUHHINA «Tööline ja kolhoositar». Saksamaal oli alasti keha lubatud, NLis tabu. NL- kunst, mis sisaldab tõde. NL arhitektuuri eeskujuks oli 19.saj klassitsism ja eklektika, kuid lisati paraadilikust ja mõned hooned kavandati hiiglaslikena. Saksa arhitektuur oli paraadlikum, massiivsem ja süngem. Otsiti eeskujusid Vana-Idamaade arhitektuurist. NL ja saksa mõned projektid olid sarnased. S-paraadid, kuhu kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valgusefektid. USA kunst- Noorte seas valitses kubism-öiltide aineks olid masinad ja suurlinna motiivid. Sotsiaalne realism iseloomustas suurlinna elu ilustamata, tume ja räpane koloriit, sünge meeleoli. HENRI. Regionalistid romantilisemad, väärtustavad väikelinnade ja farmide elu, USA regioonide omapära.
3) eestilike motiivide maalijad 8. Nimeta kaks põhilist stiili 1930. aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eelistad sina? Funktsionalism ja eklektika. Mina eelistan eklektikat. 9. Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19. sajandi klassitsism ja eklektika. Nende hoonete kaunistamine väiksematelt majadelt laenatud dekoratiivdetailidega andis üpris veidraid tulemusi. Saksa natsionaalsotsialistlik arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks. Saksa arhitektuur oli suurejoonelisem ja paraadlikum, tihti ka massiivsem ja süngem. Natsionaalsotsialistlik arhitektuur otsis eeskujusid VanaIdamaade (Egiptuse ja Mesopotaamia) arhitektuurist. Natside kunsti meisterlikum osa oli paraadid, mille visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valguskunsti efektid. 10. Millal ja kus võeti kasutusele mõiste ,,internatsionaalne stiil"? Mida sellega tähistati? ,,Internatsionaalne stiil" võeti mõistena kasutusele 1932. aastal USAs. Sellega tähistati uut
sajandi klassitsism ja eklektika, kuid neile lisati paraadlikust ning mõned hooned kavandati lausa hiiglaslikuna. Nende kaunistamine väiksematelt majadelt laenatud dekoratiivdetailidega andis üpris veidraid tulemusi. Näiteks meenutavad mõned Moskva metroojaamad isegi barokk.kunsti oma ülekuhjatud toredusega. Saksa natsionaalsotsialistlik arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks, mille autoritest kuulsaim oli ALBERT SPEER. Saksa arhitektuur oli suurejoonelisem ja paraadlikum, tihti ka massiivsem ja süngem. Natsionaalsotsialistlik arhitektuur otsis eeskujusid Vana-Idamaade (Egiptuse ja Mesopotaamia) arhitektuurist. Tuhandeid aatsaid muutumatuna püsinud monumentaalsed ehitusvormid tundusid sõbivat natside, kes kavandasid oma tuhandeaastast riiki ning mõningas ehitusprojektid olid neil natsidel omadega hämmastavalt sarnased. Natside kunsti kõige meisterlikum osa oli paraadid, mille visuaalsesse kujundusse kuulusid
eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõike, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi päevil armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, hellebardid, kahurid, kiivrid jne). Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumistiil. See kasutas vähe kaunistusi, ainult Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed. Ampiirstiil oli jälle rikkalikum, raskepärasem ja paraadlikum. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja mitmed motiivid vanaegiptuse kunstist, näiteks tiivulised sfinksid. Klassitsistlik stiil tärkas Inglismaal, kus palladionismi traditsioon polnud kunagi katkenud. Juba 1725, aastal ehitas inglise pargistiili rajaja William Kent ühe maja, mis väga meenutab Palladio ehitatud Villa Rotondat. Sisekujunduses esindas varaklassitsismi inglane Robert Adam. Klassitsistlik arhitektuur Ameerikas
dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt, ornamentika, milles rokokoo ajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumistiil, see kasutas vähe kaunistusi, ainult Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed. Ampiirstiil oli jälle rikkalikum, raskepärasem ja paraadlikum. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja mitmed motiivid vanaegiptuse kunstist, nt tiivulised sfinksid. Nii nagu arhitektuurgi, sõltus antiigieeskujudest ka skulptuur. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatum marmor. Isegi kaasaegsete tegelaste portreid püüti lahendada kreekapäraselt. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süzeed