organismi kuni surmani. Haiguse kulg on siiski väga erinev: osal õnnelikel nakkus haigusena ei väljendugi, kuid tavalisem on siiski aegajalt piinavalt-valusate villikeste esinemine suguelundeil. Kuigi nakkus on eluaegne on siiski kaasaegsed ravimid haiguse all kannatajaile oluliseks abiks. Inimese papilloomiviirus (Human papilloma virus - HPV) on üks viiruslikest sugulisel teel levivatest haigustest. Inimese papilloomiviiruste hulgas eristatakse 100 alatüübi, millest igaühel on oma number, nt. HPV-1, HPV-16 jne. Suguelundite piirkonna papilloomiviirus nakkus kui sugulisel teel leviv haigus fikseeriti 1954 aastal, ning nüüdseks on see suguhaiguste hulgast kõige sagedamini diagnoositavaks haiguseks üle kogu maailma. Suguelunditele tekivad pehmed, roosakad või kahvatud näsalised moodustised (võivad meenutada lillkapsast) - teravad kondüloomid e. suguelundite
organismis laiali, vaid jääb selle koha peale, kust ta sisenes. Kui nüüd teatud aja pärast inimese immuunsüsteem tunneb ära, et temas kasvab võõrorganism ja see on papilloom, siis ta töötab välja immuunrakud sissetungija vastu, mis hävitavad viirusnakatatud rakud - näiteks tekkinud soolatüügas kaob nahalt murdeeas ootamatult ära, kuna immuunsüsteem modifitseerub ning organism suudab viirusest nakatanud rakud ise ära hävitada. (vedur.ee 23.02.2009) 1.1 Papilloomiviiruste paljunemine Papilloomiviirus paljuneb ja saab küpseks ainult nakatatud peremeesraku DNA- ja valgusünteesiaparaati ära kasutades. Haavakese kaudu naha epiteelkoes tungib viirus basaalrakkudeni ja siseneb rakumembraani sissesopistumise abil rakku. Tuuma sisenenult hakkavad viiruse DNA ja valgud tegutsema, sundides rakku viiruse DNA-d paljundama ja viirusele vajalikke valke tootma. Kuna basaalrakud muudkui paljunevad, siis on viirusele