kaks korda järjest samadele ravimitle. Kondüloomid- Kondüloomide tekitajaks on Human Papilloma Virus (HPV viirus).Kondüloomid on erineva suurusega näsajad moodustised, mis võivad sügelda ja tekitada valu. Neile võivad tekkida väikesed veritsevad lõhed. Kondüloomid paiknevad sageli välissuguelundite piirkonnas. Diagnoositakse enamasti kliinilise pildi alusel, lisauuringuna võib kasutada külvi haavandist, kusetorust või spermast. Kondüloome saab ravida, kuid neid põhjustavat papilloomiviirust välja ravida ei ole võimalik. Kondüloome töödeldakse spetsiaalsete viirusevastaste ainetega, suuremaid eemaldatakse kirurgiliselt, laseri või külmutamisega. Gonorröa e. tripper- Gonorröa tekitajaks on bakter Neisseria gonorrhoeae . Kaebuseks on valu urineerimisel ja mädaeritus kusitist. Naistel ei esine alguses nii palju haigustunnuseid, ainult suurenenud voolus ja kerge kõrvetustunne urineerimisel.
peetakse emakakaelavähi kujunemise põhisündmuseks, sest on leitud, et mida kaugemale on vähk arenenud, seda sagedamini on viirus suutnud inimese DNAga ühineda. Hetkel arvatakse, et vähi teket põhjustab ühinemise tulemusel suurenenud viirusvalkude tase, kuid ühinemisel viirus ise jääb uinunud olekusse ega paljune enam (Emakas, 2009). 3. Riskifaktorid ja diagnoosimine 3.1 Riskifaktorid Emakakaela vähktõve teket põhjustavad erinevad faktorid. Neist tähtsaimaks peetakse nn papilloomiviirust (Kliinikum, 2009). Riskigruppides kõige ohtlikumaks peetakse HPV 16 ja 18 (R. Labotkin, 2002). Lisaks Inimese Papilloomiviirusele (HPV) on avastatud kindel seos emakakaelavähi ja järgmiste faktorite vahel: sage seksuaalpartnerite vahetus, palju sünnitusi, korduvad abordid, sugulisel teel levivad haigused, kroonilised naissuguelundite põletikud, pikaaegne oraalsete kontratseptiivide kasutamine, suitsetamine ja varajane suguelu algus (R. Labotkin, 2002). 3.2 Diagnoosimine
mõlemat. Emakakaelavähi esinemissagedus Eestis ei vähene, viimastel aastatel on haigestumuskordaja alla 50-aastaste naiste hulgas tõusnud ligikaudu 10% ja on haigusjuhtude arvult naiste seas lausa teisel kohal. Vähieelne seisund võib kesta 10 kuni 25 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. Õigeaegselt avastatuna on see kergesti diagnoositav ja ravitav. Emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib sugulisel teel. 2.1 Emakakaelavähi ennetamine Emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks on oluline käia regulaarses kontrollis naistearsti juures. Tuleks osaleda emakakaelavähi sõeluuringul (ka juhul, kui on HPV vastu vaktsineeritud). HPV kui peamise emakakaelavähi riskiteguri vastane vaktsineerimine tuleks teha enne suguelu algust. Ning tuleks hoiduda sugulisel teel levivatest haigustest. Sõeluuring ja enne suguelu algust läbiviidud vaktsineerimine koos
Emakakael on pealt kaetud nn lamerakkepiteeliga. Just sellest areneb emakakaela vähk. Emakakaela vähki haigestumine näitab noorenemistendentsi, esinedes sageli 20-40-aastastel naistel. Kaugele arenenud emakakaela vähkide arv suureneb üle 45-aastaste naiste hulgas. 3.3 Haiguse tekkimise riskitegurid Emakakaela vähktõve teket põhjustavad mitmed faktorid. Neist tähtsaimaks peetakse just papilloomiviirust. Emakakaela vähi teket soodustavad varane suguelu algus ja paljud seksuaalpartnerid. Enam esineb emakakaela vähki suitsetavatel naistel. 3.4 Uuringud Nakkuse avastamiseks tehakse HPV test. HPV test tuleb teha kõikidele naistele, kelle emakakaelalat leitakse ebanormaalseid rakke (PAP test on positiivne) ja naistele, kes on vanemad kui 35 aastat. Emakakael on hästi uuritav. Spaatli ja spetsiaalse harjakesega
tõestamine, et on ikkagi tegu õige bakteriga); selektiivsöötmel kaldagaril. 4. Ravimresistentsuse kultuur vedelsöötmes kasvatatakse ja vaadatakse kas on resistentne. 5. PCR või GeneProbe DNA test. Siit on vaja teada, et kasutatakse seda hästi pikka testi, kuigi on olemas ka kiirem test, mida ei kasutata. Lisaks võib tuberkuloos ka kopsuväline olla (nt neerus). 20. Miks on vaja tüpeerida inimese papilloomiviirust, kuidas seda teha? Tüpeerimine: Sest nad tekitavad kasvajaid (emakakaelavähk, aga ka suu, anaal- ja peenisevähkkasvajad). · Madala riskiga HPV (sh 6 ja 11) põhjustavad tavaliselt genitaaltüükaid · Kõrge riskiga HPV (sh 16 ja 18) põhjustavad halvaloomulisi kasvajaid · Eestis kannab 75% nakatunutest kõrge riskiga viirust · neist ühel kolmandikul on multinakkus, mis tõstab vähki haigestumise riski. HPV-DNA test e genotüpeerimine ja PAP test
annaabi.ee 
