Pole tõestatud riski autoimmuunseteks tüsistusteks Gardasili kasutamisel on esinenud anafülaksiat 2,6/100 000 vaktsiini doosi kohta Vaktsineerimine Eelkõige tütarlapsed alates 11-12 (9) eluaastast ja noored naised soovitavalt enne suguelu algust või suguelu esimese aasta jooksul enne 26.eluaastat Lubatud vaktsineerida ka > 26 aastasi naisi. Meeste ja poiste vaktsineerimine on nende tervisele kasulik, hoides ära kahest papilloomiviiruse alatüübist tingitud kondüloomide ning peenise- ja pärakuvähi tekke. Samuti vähendab poiste/meeste vaktsineerimine viiruse üldist levikut. Vaktsineerimiseelne testimine ja vaktsineerimis järgne skriining Vaktsineerimise eel ei ole vaja teostada HPV ega Pap-testi Positiivne HPV test ja patoloogiline Pap test ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks Vaktsineeritutel tuleb skriinimist jätkata Rasedaid ei vaktsineerita Kasutatud allikad http://www.hpv.ee/secure/index.html
kasvajate eest. 3. Mis on AIDSi ja STLH tekitajateks? - bakterid või viirused - AIDS on HIV-nakkuse lõppstaadium, nakatumine HIViga tähendab, et organismi on tunginud inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). 4. Sugulisel teel levivad haigused: - HIV/AIDS - hepatiidid B, C ja D - süüfilis - gonorröa - klamüdioos - trihhomonoos - herpesviirus-nakkus - inimese papilloomiviiruse nakkus - kubemetäid - jne 5. Kes võib nakatuda HIVi ja STLHga? - Nakatumise oht ei ole välistatud kellegi jaoks, nakatuda võivad noored ja vanad, vaesed ja rikkad, täiskasvanud ja lapsed, mehed ja naised jne. Määravaks ei ole see, kes Te olete, vaid mida ja kuidas teete. 6. Miks on AIDS ja STLH nii suureks probleemiks? - praegu ei ole vaktsiini, mis kaitseks HIViga nakatumise eest - ei ole ka ravimeid, mis raviksid välja HIV/AIDSi - STLH võivad põhjustada lastetuse
suuõõne papilloomiviirusnakkus ning 1,5%-l lastest esines suguelundite krooniline viirusnakkus. Vanemate suuõõne krooniline viirusnakkus ja ema käte naha tüükad olid olulised laste suuõõne püsiva papilloomiviirusnakkuse tekke riskitegurid. Need andmed kinnitavad seda, et papilloomiviirused levivad sülje ja käte vahendusel. Tähtsuselt kolmandal kohal laste nakatumisel oli ema suguelundite papilloomiviirusnakkus. Kuue kuu vanustel lastel esinesid veres emalt pärit papilloomiviiruse antikehad. Ühel kolmandikul ühe aasta vanustest lastest esinesid veres oma papilloomiviiruse antikehad, mis viitas laste varajasele nakatumisele papilloomiviirustega. Uurimistulemused viitavad sellele, et väikelastel esineb sageli papilloomiviirusnakkust, kusjuures nad võivad nakatuda esimese kuue elukuu jooksul (Kutsar 2010; WHO 2010; Merck & Co., Inc. 2010; Padrik 2007). 3.OLEMUS Inimese papilloomviirus on välisümbriseta DNA viirus ja kuulub Papaviridae sugukonda.
Tunnikonspekt: sugulisel teel levivad haigused, HIV ja kaitsevahendid 1. Kehavedelikud, mis on ohtlikud sugulisel teel levivate haigustega nakatumise seisukohalt: sperma, tupeeritis veri (sh menstruatsiooniveri) rinnapiim 2. Sugulisel teel levivad haigused: HIV/AIDS hepatiidid B, C ja D süüfilis gonorröa klamüdioos trihhomonoos herpesviirusnakkus inimese papilloomiviiruse nakkus kubemetäid jne 3. Meetodidt HIVi ja STLH ennetamiseks: seksist loobumine süstimine vaid meditsiiniasutuses seksi edasilükkamine vaid steriilsete süstalde/nõelte kasutamine kondoomi õige kasutamine vastastikune truudus nakatumata partneriga (selle peale ei saa kunagi 100% lootma jääda) 4. Kelle poole pöörduda nõu ja abi saamiseks? vanemad arstid õpetajad
sünnituse ajal silma- või kopsupõletikku. Ravi: Klamüdioosi ravitakse antibiootikumitega. Ravikuur kestab tavaliselt 10 päeva. Vajalik on partneri(te) samaaegne ravi ja ravijärgne kontroll. Ravi ajal on soovitav vahekordadest loobuda, kuna partnerite ravile tundlikkus võib olla erinev ning ravireziimi rikkumine võib soodustada taasnakatumist. Ennetamine: Kondoomi järjekindel kasutamine ennetab suguhaigustesse s.h. klamüdioosi nakatumist. Kondüloomid: Inimese papilloomiviiruse põhjustatud kondüloomid e. tüükad võivad asetseda nii välissuguelunditel kui emakakaelal. Viirus levib otsesel kontaktil nakatunud piirkonnaga. Sõltuvalt viiruse alatüübist võivad kujuneda nii hea- kui pahaloomulised koemuutused, mida pideva jälgimise ja õigeaegse raviga saab aga kontrolli all hoida. Haigus on väga levinud. Ravi: Papilloomiviirusevastane ravi puudub. 6
sündroom) on haigus, mis tekib, kui kaob inimorganismi võime kaitsta end nakkuste ja kasvajate eest. Mis on AIDSi ja STLH tekitajateks? • - bakterid või viirused - AIDS on HIV-nakkuse lõppstaadium, nakatumine HIViga tähendab, et organismi on tunginud inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Sugulisel teel levivad haigused: - HIV/AIDS - hepatiidid B, C ja D - süüfilis - gonorröa - klamüdioos - trihhomonoos - herpesviirus-nakkus - inimese papilloomiviiruse nakkus - kubemetäid - jne Herpes • Tekitajaks viirus. • Herpesesse nakatumisel tekivad suguelundite piirkonda punetavad, tihti valulikud villikesed, mis mõne päeva pärast lõhkevad. Tagajärjeks on väikesed haavandid. • Haigusnähud võivad korduda (sageli samas kohas), sest viirus jääb organismi püsima. • Herpest ravitakse viirusevastaste preparaatidega, mida tavaliselt määritakse villikestele. Klamüdioos
emakakaelavähi oht on jällegi olemas. Vähieelse seisundi kliinilised ilmingud: * rohke vesine tupevoolus. Sageli selle kaebusega günekoloogile pöörduval patsiendil teostatakse korduvalt tupekülvid, kuid haigustekitajat ei leita. Täiendavatel uuringutel hälbinud PAP testi tõttu leitakse papilloomiviirusinfektsioon. Vähieelse seisundi I astet (CIN I) võib noorel naisel jälgida. Vähieelse seisundi I astme üleminekul II astmesse (CIN I-CIN II) on soovitav määrata papilloomiviiruse tüüp, täpsustada muutusi emakakaelal, vaadates seda mikroskoobiga (kolposkoopia) ja võttes kahtlasest kohast koeproovi. Kui leitakse kõrge riskiga tüvi ja histoloogiliselt tõestatud emakakaelavähi eelne seisund, tuleb alustada raviga. III astme korral on ravi möödapääsmatu. Ravi on individuaalselt erinev * Noore sünnitamata naise ravi on võimalikult emakakaela säästev. Emakakaela pindmine kiht eemaldatakse skalpelliga (konisatsioon) ning uuritakse histoloogiliselt
aktiivsed noored ja keskealised täiskasvanud. Süüfilisse nakatumine on seotud mitmete sotsiaalsete tegurite ja inimeste riskikäitumisega. Genitaalherpes sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel. Klamüdioos sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus, mille tekitajaks on rakusisene parasiit Chlamydia trachomatis. Kondüloomid valged või nahavärvi näsad, mida kõige sagedamini põhjustavad inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüübid. Kondüloomid esinevad kõige sagedamini välistel suguelunditel või pärakupiirkonnas, nii naistel kui meestel. Tupepõletik tegemist oli bakteriaalse vaginoosiga. See ei ole klassikaline suguhaigus, vaid mikrofloora muutus tupes. Kaitsevahendid - põhimõte on kaitsta naist rasestumise eest. Pessaar spermitsiididega üheaegsel kasutusel on tõhusus umbes 80%. Vaginaalne pessaar on pehme, kummist ja paindliku metall rõngaga. Spermitsiidid pannakse
Klamüdioos Süüfilis Mükoplasmoos Viirusnakkused: Herpesnakkus Inimese papilloomiviiruse nakkus HIV, AIDS B- ja C-hepatiit Seennakkused: Õpik lk 70-73 Kandioos Helina Reino ettekanne uue õppekava Algloomanakkus: täiendustega Trihhomoniaas Suguhaiguste levik
-15 minutit (Terja Raud, 13.05.2007). 3.2.2 HPV-test HPV-test tuleb teha kõikidel naistel, kellel PAP-test on olnud positiivne, ning naistel, kes on vanemad kui 35 aastat. HPV-test aitab kindlaks teha muutuste tõsisuse emakakaela epiteelrakkudes või avastada, kui kaugele on vähk arenenud (Emakas, 2009). 4. Ohtlikkus ja HPV seletus 4.1 Ohtlikkus Emakakaelavähk on tõsine haigus, mis võib osutuda eluohtlikuks. Kui naine nakatub inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüüpidega, ja organism viirusest võitu ei saa, võivad emakakaela epiteelrakkude kasvus tekkida muutused. Kui muutusi ei avastata ega ravita õigeaegselt, võivad need edasi areneda vähieelseks seisundiks ja seejärel muutuda kasvajaks. See protsess võib võtta mitmeid aastaid, kuid mõnel juhul võib toimuda ka ühe aastaga (Secure, 2009). 4.2 HPV HPV-d ehk papilloomiviirused on väikesed DNA viirused. HPV-d nakatavad ainult epiteelirakke (Emakas)
kasvada ja levida. Kondüloomid võivad tekkida nädalaid kuni aastaid pärast nakatumist ja tavaliselt iseenesest ära ei kao. Nakatumiseks piisab ka üksnes nahakontaktist. Kondüloome diagnoositakse vaatluse alusel, spetsiaalset proovi nende jaoks ei ole. Kondüloomide raviks kasutatakse erinevaid paikseid ravimeid, külmutamist, kõrvetamist või eemaldatakse need operatsiooni teel. Inimese papilloomiviiruse teatud tüved põhjustavad emakakaelavähki, harvem võivad nad põhjustada ka teiste paikmete vähki nii meestel kui ka naistel. Herpesviirusesse nakatumine võib põhjustada villide teket nakatumiskohal. Need võivad muutuda haavanditeks ja hiljem kattuda koorikutega. Kõige tuntum herpese vorm on nn „ohatis”, mis esineb huultel või suu limaskestal. Kui herpesviirusest põhjustatud villikesed esinevad suguelunditel või nende ümbruses, siis nimetatakse haigust genitaalherpeseks.
" Ravimitööstus keskendub GMO-valkude tootmisele Biotehnoloogiafirma Quattromed arendusdirektor Tiit Talpsep tõdeb, et ravimitööstus on geenitehnoloogia arengust väga huvitatud, kusjuures just ravimitööstus on selle arengu teerajaja. Tänaseks on ravimiteadus jõudnud diabeedi ravis kasutatava insuliini GMO-bakteri ja hemofiilia raviks mõeldud GMO-raku loomiseni. 2006. aastal jõudis müügile insuliini aerosool, samal aastal saadi valmis esimene viiruskasvajate vaktsiin - papilloomiviiruse-vastane vaktsiin GMO-pärmirakkudes. Mullu jõudis Eesti turule vaktsiin emakakaelavähi tekitaja HP-viiruse vastu, vaktsiini tootmises kasutatakse GMO-rakkusid. Geenitehnoloogia tormilise arengu teel seisab Talpsepa sõnul aga tõsiasi, et veel ei osata geene n-ö otse elusorganismidesse viia. "Ravimitööstus panustab suuresti sellele, et muuta häid valke veelgi paremaks," märgib Talpsep. "Rekombinantsete valkude osatähtsus ravimiarenduses üha suureneb, maailma
Riskifaktoritena lisaks papilloomiviirusele (selle pahaloomulistele alatüüpidele) rõhutatakse emakakaela vähi korral suurt seksuaalpartnerite arvu osatähtsust (HPV kui suguhaigus!) ja ka suitsetamise negatiivset rolli. Kaasaegsete geenitehnoloogiliste meetoditega on võimalik väga täpselt erinevaid HPV tüüpe määrata ka Eestis, kuid vastavaks uuringuks on vaja spetsiaalselt materjal koguda. Kindlasti tuleb rõhutada, et mõne isegi nn. pahaloomulistest papilloomiviiruse tüübi leidmine emakakaelalt ei tähenda kaugeltki veel, et inimesel on vähk. Vähk ei teki kunagi üleöö, ning regulaarsete tervisekontrollide eesmärgiks naistel ongi vähieelsete muutuste tekke või olemasolu määramine. Hiljutised teadusuuringud, mis on läbi viidud võrdlevalt Eesti ja Soome naistel, on selgitanud, et inimese papilloomiviiruse esinemise sagedus ei ole Eesti naistel kõrgem võrreldes põhja-naabritega, kuid haigestumus emakakaela vähki on meil pea 3 korda kõrgem
Kondüloomid ilmnevad paar nädalat kuni mitu kuud pärast nakatumist. Tavaliselt esineb hulk väikesi näsasid, mis võivad kasvada ja levida. Kondüloomid on mõnikord seksuaalvahekorra ajal valulikud ja tavaliselt iseenesest ära ei kao. Arst ravib neid, peitsides vastava lahusega või mõnikord külmutamise, kõrvetamise või operatsiooni abil. Seda tehakse tuimestuse mõju all. Vahel võivad kondüloomid pärast ravi tagasi ilmuda. Siis tuleb ravi korrata. On olemas papilloomiviiruse vastane vaktsiin, mis kaitseb ka nende viirustüüpide eest, mis põhjustavad kondüloomide teket. Samas on vaktsiin üpris kallis, ning vaktsineerida tuleks juba enne seksuaalelu alustamist. HERPES Herpesviirus põhjustab villide teket, mis võivad muutuda haavanditeks ja kärnadeks. Kõige tuntum herpese vorm on ohatis. Herpes võib esineda ka suguelunditel või nende ümbruses, sel juhul nimetatakse seda genitaalherpeseks. Herpes levib nii suu-, tupe- kui ka pärakuseksi ajal
Onkogeenide ja tuumori suppressorgeenide muutev omadus ja mis on millalgi rakust kaasa aktivatsiooniteed-mehhanismid: võetus retroviiruse poolt. · Aktivatsioon mutatsioonide kaudu 3. DNA viiruste onkovalgud ja nende seostumine protoonkogeen ras aktiveerub punktmutatsiooni rakuvalkudega inimese papilloomiviiruse valkude E6 ja tõttu E7 näitel · Aktivatsioon kromosaamide translokatsiooni · E6 inaktiveerib p53 p53 degradatsioon, E7 kaudu onkogeen aktiveeritakse inaktiveerib pRB, transkriptsioonifaktor E2F
Muundatud bakteritüvesid kasutatakse: ·tööstuses vajatavate ensüümide saamiseks. Näiteks juustutööstuses kasutatavat laapensüümi, mida varem eraldati vasikate maost, toodetakse nüüd bioreaktorites. Peale bakterite kasutatakse selliste produktide tootmiseks *pärmseeni (näit. hepatiidi B vaktsiin) *loomarakkude kultuure. Imetajarakkude kõrval on viimasel ajal olulist rakendust leidnud putukarakkude kultuurid. Näiteks hiljuti (2006. a.) turule tulnud inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini (Gardasil) toodetakse putukarakkudes, kuhu on sisse viidud selle viiruse ümbrise valku (L1) kodeeriv geen. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevaline protseduur *Keeruline on geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. *Pole veel õnnestunud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. Nad võivad kahjustada olemasolevaid geene.
TUlemusena memrbaani barjäärifunktsioon häirub ning rakk lüüsub. EI seostu inimese 18S- rRNA-le, siis on toime selektiivne. mRNA kaudu toimivad ravimid Antisenss ravimid seisnevad oligonukleotiidide kasutamises mRNA translatsiooni takistamiseks. Probleemiks on asjaolu, et mRNA on suur molekul, millel on sek ja terts struktuur - raske leida järjestuslõike, mis on eksponeeritud, lisaks sellele oligonukleotiidi viimine rakku. Potentsiaal on suur. Esimene tuli turule 1992.a papilloomiviiruse põhjustatud genitaaltüügaste raviks. Nukleosiiditüüpi ravimid Ei ole algselt aktiivsed, kui peale fosforüleerimist trifosfaadiks võib inhibeerida pöördtranskriptaasi ning viiruse DNA sünteesi. AZT e zidovudiin/retrovir pürimidiinipõhine, AIDS-le, liitub kasvava DNA ahelaga, omades suhkrujäägi OH asemel N3 rühma, katkestab DNA ahela edasise kasvu. Atsükloviir/famtsüklovir - puriinipõhine, Herpes simplex, vöötohatis. Töötab sarnaselt tänu mittetäielikule suhkrujäägile.
Et rakku mitte ära tappa, laseb viirus rakul toota ainult sada kuni kakssada viirusgenoomi koopiat. Seda osa viiruse elutsüklis nimetatakse 5 vegetatiivse paljunemise etapiks. Seejärel jaotatakse raku jagunemisel viiruse DNA võrdselt tütarrakkude vahel. Basaalkihist ogakihti ja granulaarkihti liikuvad rakud kaotavad paljunemisvõime ja muutuvad sarvrakkudeks. Nüüd kaob ka papilloomiviiruse delikaatsus ja järgneb üldine rünnak. Algab ohjeldamatu viiruse DNA ja kapsiidivalkude süntees aktiivse paljunemise etapp. Kui rakk on tootnud piisavalt võõrast DNA-d ja valke, algab rakus uute viiruste tootmine.(loodusajakiri.ee 23.02.2009) 1.2 Nakatumine Ülekanne toimub naha või limaskestade kontakti kaudu. Nakatumisel tungib viirus keha rakkudesse, haiguslikke muutusi esialgu ei teki ja inimene ei tea, et ta on nakatunud. Viirus on niivõrd levinud, et nakatuda võivad kõik
d(P-tio)(G-C-G-T-T-T-G-C-T-C-T-T-C-T-T-C-T-T-G-C-G) Fomvirsen on esimene DNA antisens molekul, mida on lubatud ravimina kasutada. Fosfaadist stabiilsem fosfortioaat on selle struktuuris, suurendamaks selle stabiilsust. Ravim blokeerib RNA translatsiooni võrkkesta põletiku korral, mida põhjustab tsütomegaloviirus AIDS-i patsientidel. Suure polaarsuse tõttu tuleb seda silma süstida. Podophyllotoxin on tubuliini inhibiitor, mida kasutatakse papilloomiviiruse poolt põhjustatud genitaalsete papilloomide raviks. Inhibeerib tubuliini polümerisatsiooni. Nukleosiiditüüpi HIV pöördtranskriptaasi inhibiitorite toimemehhanism NRTI-d zidovurin, didanosine, zactabine, stavudine, lamivudine, abacavir Pöördtranskriptaas on ideaalne sihtmärk, kuna inimestel teda pole - vaid viirustel. Kuid kuna ravim võib mõjuda ka inimese DNA polümeraasile. NRTI-de aktiivsus saavutatakse peale kolmekordset fosforüleerimist raku kinaaside poolt, mida HIV-il pole.
Kutsutakse ka anti - onkogeenideks – suruvad alla0 onkogeenide talitlust ja takistavad kasvaja tekkimist mitoosi inhibeerimise kaudu. 2. Mis on onkoviirused ja retroviiruste onkogeenid ( v - onc) Onkoviirused on kasvajaid põhjustavad viirused. Retroviiruste onkogeenid v - onc on DNA fragmendid, milledel on rakke transformeeriv e kasvajaliseks muutev omadus ja mis on millalgi rakust kaasa võetud retroviiruste poolt. 3. DNA viiruste onkovalgud ja nende seostumine rakuvalkudega inimese papilloomiviiruse valkude E6 ja E7 näitel Ka DNA viirustel on omad onkovalkude geenid , mille produktid seostuvad rakuvalkudega ja mõjutavad nende funktsiooni. Papilloomiviiruse valgud interakteeruvad rakutsüklit reguleerivate valkudega p53 ja pRB. E6 seostub p53 - ga ja viimast degradeeritakse. E7 seostub pRBga ning inaktiveerib ta, vabastab transkriptsioonifaktor E2F ja see hakkab toimima. Meenutan, et p53 vastutab rakutsükli peatumise ja ka apoptoosi eest, pRB seostub aga E2F
annaabi.ee 
