Kreeklased koloneerisid Lõuna Itaalia ja Sitsiilia rannikualad. Veel koloneerisid Kreeklase Prantsusmaa ja Hispaania rannikualad. Jõudsid nad ka välja mustale merele ja rajasid rannikualadele oma asulad. Uutes kohtades aeti põliselanikud minema ja võeti nende maad endale. Kui põliselanikest jagu ei saadud tehti nendega kokkuleppeid, et maad osta. Kolooniatest said iseseisvad polised (linnriigid). Suuremad polised olid Sürakuusa Sitsiilias ja Pantikapaion Musta mere rannikul. Kreeka tähestik Kreeklased võtsid tähestiku üle Foiniiklastelt. Foiniiklastel oli tähestikus 22 märki. Need kõuik olid kaashäälikud. Kreeklased muutsid märke nii, et need tähistasid ka täishäälikuid. Nad lisasid veel paar tähte juurde. Kreeklased kutsusid tähestikku alfabeediks kuna esimene täht oli alfa ja teine beeta. Kreeka tähestikus on 24 tähte. Kreeka Alfabeedist tekkis ka ladina tähestik. Poliste valitsemine Demokraatlikud linnriigid
asustatud. Põhja- ja lõunarannik asustatu VII VI sajandil (tähtsamad linnad: Himera, Selinus, Akragas). Lõuna-Itaalia tähtsamad linnad rajati VIII saj lõpul ja VII saj esimesel poolel. Need olid: Rhegion, Kroton, Sybaris, Taras. Egeuse põhjarannik (Traakia rannik) ja Musta mere väinad asustati kreekklastega samuti VIII sajandist alates (Byzantion rajati 670datel). Ulatuslikum kolonisatsioon Musta mere rannikul algas VII sajandil. Siin kujunesid peamiselt Mileetose kolooniad: Sinope, Pantikapaion, Olbia jt. Aafrika ranniku tähtsaim koloonia Kyrene Liibüas rajati 630datel. VII sajandi lõpust pärineb ka kreeklaste kaubanduslik baas Naukratis Niiluse deltas. Vahemere lääneosas domineerisid foiniiklased (kartaagolased). Tähtsaim kreeka linn Massalia (Marseille) rajati u. 600. Kultuuriline ja tehnoloogiline areng - Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" ning Hesiodose poeemid "Tööd ja päevad" ja "Theogonia" pärinevad arvatavasti VIII VII sajandist.
(kogu idarannik, nt Naxos ja Syracuse, hiljem hõredamalt ka lõunarannik. Läänerannikul olid foiniikia kolooniad ja keskel olid siikelite alad, kes alistati hiljem kreeklaste poolt.) Lõuna-Itaaliasse (Taras, Kronot, Sybaris, Region). Suur-Kreeka ehk Megahellias. Alates 8. saj koloniseeriti ka itta ja põhja. Egeuse mere põhjarannik muutus Kreeka alaks ja 7. saj ka Musta mere väinad, kuhu rajati ka Bytzatsium. Musta mere ääred olid Milentose kolooniad, nt Olia, Sinope, Pantikapaion. Sõltumatuks saamine emalinnast. Taheti seda saavutada ja mitmed sinna maale jõudsid ka. Kuigi kolooniad võisid olla emalinnast sõltumatud, ei tähendad see, et sidemed oleks katkestatud. Kreeka kolooniad on saadud vallutades. Kui olid kaubanduslikud kolooniad (nt metalli leiukohtadele oli vaja ligi pääseda), siis oli vaja kohalikega häid suhteid säilitada. Agaarkoloonias oli massiline väljaränne ja toimus vägivallaga maa jagamine
Vanim kreeka koloonia praeguse Itaalia terr-l Kyme (läänerannikul).Läänes veel Lõuna- Itaalia rannikul Sybaris, Tarentum jpt.; Sitsiilias Naxos, korintlaste rajatud Sürakuusa linn ja Rhodose ning Kreeta doorlaste asutatud Gela ja Agrigentum. Kreeklased surusid Sitsiiliast välja foiniiklased. Kirdes Propontise (praegu Marmara meri) ja Pontos Euxeinose (`külalislahke meri' - praegu Must meri) rannikule Byzantion, Olbia, Hersonesos, Phasis, Odessos, Pantikapaion, Theodosia, Trapezus, Sinope, Chalkedon enamuse sealsest ~90 kolooniast rajasid mileetlased; edelas Egiptuse kolooniad Kartaago, Kyreene. 27. Majandus ja poliitika VIII-VI saj. Türannia Orjanduse ja poliste väljakujunemise aeg. Perioodi algul valitses peaaegu üle kogu Kreeka sugukondlik aristokraatia, kelle võim tugines primitiivsele maaomandile ja orjapidamisele. Basileuste (väepealikud/ füülivanemad) võim vähenes ajapikku, tähtsamat osa hakkasid
(Traakia rannikut) ja Musta mere väinu. Väinades, nagu Mustal merelgi, kuhu kolooniate rajamisega jõuti tõenäoliselt alles 7. sajandi keskpaiku, oli ülekaalukalt aktiivseim Mileetose linn. Kuid edasises ajaloos kõige tähtsamaks osutunud asula Byzantioni (tänapäeva Istanbul) rajasid 670. a. paiku siiski Megara elanikud Kesk-Kreekast. Mileetose kolooniate seas Musta mere rannikul tõusid enim esile Olbia Dnestri suudmealal, Pantikapaion Krimmis Kertsi poolsaarel ja Sinope Anatoolia põhjarannikul. Ida suunas, kus võimutsesid tugevad riigid (Süüria, Liibanoni ja Palestiina rannikualad olid toona Assüüria ülemvõimu all), polnud kreeklaste massiline kolonisatsioon võimalik. Kuid Egiptuse vaarao Psammetichose loal rajasid eri linnadest pärit kreeka kaupmehed Niiluse deltas Naukratise linna. Umbes samal ajal 630. a. paiku asutasid Thera saare elanikud Kyrene linna Liibüas
annaabi.ee 
