Vahemeri referaat
loodust. Setete uurimine näitas, et kuival soolaperioodil oli mereloomi minimaalselt, järgnenud
mere tekkeperioodil aga ilmus palju liike.
Vahemeri on Tethys jäänuk, ta on suhtelist madala (sügavus umbes 300 m ) ja kitsa (15 m
lai ) Gibraltari väina kaudu ühenduses Atlandi ookeaniga, Dardanellide väina,Marmara
mere ja Bosporuse väina kaudu Musta merega ning Suessi kanali kaudu Punase
merega. Apenniini poolsaarest ulatub Sitsiilia ja Malta kaudu Aafrika rannikuni
veealune Pantelleria künnis, mis jaotab Vahemere kaheks sügavaks osaks. Vahemere põhjaosas
asuvad Liguuria,Türreeni, Aadria, Joonia ja Egeuse meri, mida üksteisest eraldavad poolsaared
(Apenniini, Balkani) ja saared (Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta). Eristatakse ka Alborani
(Gibraltari väinast idas) ja Baleaari merd.
Rannajoon on tugevasti liigestunud, palju on saari (peamiselt idaosas). Suurimad saared on
Sitsiilia, Sardiinia, Küpros, Korsika, Kreeta, Euboia, Mallorca jaLesbos. Suuremad lahed on
annaabi.ee 
