suhe kergemeelse lauljatari ja tagasihoidliku kirjaniku vahel Sally jääb ootamatult rasedaks. Cliff loobub kirjaniku ametist ja asub tööd otsima. Kui Cliff tajub poliitilist pööret lähenemas, siis ta otsustab Sallyga nõu pidamata, et nad pöörduvad tagasi Ameerikasse. Sally aga ei suuda/taha loobuda oma elustiilist/karjäärist ja noorte teed lähevad lahku. Cliffi ja Sally loo kõrval jutustatakse ka pansioniomanik preili Schneideri ja juudi puuviljakaupmehe härra Schulzi hilisest armastusest. Tänavatel aga marodööritsevad juba natsionaalsotsialistlikud löögirühmad ning ,,homne päev" natsionaalsotsialism, läheneb pidurdamatult. Preili Schneider mõistab mõistab suhte ohtlikkust ja katkestab kihluse. Olin varem näinud muusikali alusel valminud filmi, mille lavastas Bob Fosse ja peaosas oli Liza Minelli. See mõnevõrra kergendas lavastusest arusaamist, aga samas ka tekitas mõningast segadust
Hoone tagaon umbes kahekümne jala laiune õu, kus elavad põrsad, kanad ja kodujänesed. Alumine korus koosneb esimesest ruumist, millest hoovab pansionihõngu. See lehkab umbuse, hallituse ja kopituse järgi. Söögituba mõjub selle kõrval elegantse ja lõhnavana. "Siin valitseb viletsus ilma poeesiata, kokkuhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus." b) jutusta pansioni asukatest (s.o täielik läbilõige tolleaegsest ühiskonnast). Proua Vauquer: sündinud de Conflans. Pansioniomanik, lesk. Vanaldane rasvane nägu, mille keskeltkerkib papagoi nokataoline nina; väikesed lihavad käed. Ta on kooskõlas selle saaliga, kus igritseb õnnetus. Ta sarnaneb kõigi naistega, kel on elus olnud õnnetusi. Klaasine silm ja süütu ilme. Südamepõhjas hea naine. Pansioni sai mehelt. Mees oli temaga halvasti käitunud. Eugene de Rastignac: õppis Pariisis õigusteadust. Näolt lõunamaalane. Valge näonahk, mustad juuksed, sinised silmad. Aadliku pere võsu
annaabi.ee 
