Eesti kultuurilugu
Mul oli kannel kaasan, ma lõin seda, sõs saive tantsi." (Karksi) Kõige
sagedamini on sandiskäijatel kaasas olnud lõõts või nn karmoska, seda oli hõlpus kaasa võtta.
Olulised pillid olid viiul ja kannel (ka duurkannel, mis otsapidi seina vastu toetamisel andis hästi
kumiseva heli). Lääne-Eestis on mainitud isegi torupilli, Tartumaal põispilli, üsna tavalised olid
kuljused, aisa- ja lehmakellad. Ühest majast teise liikumisel lisas häälekust pasunapuhumine või
pannitagumine.
Tantsiti nii ringis kui paaris, aga ka üksinda, kättpidi rebiti vahel peremees ning perenaine ja
teised pereliikmed tantsima. Liikumine oli temperamentne ja uljas, mitte talitsetud ega
vaoshoitud ("tantsisid, et puru taga"). Tantsude eelisnimistusse kuuluvad polka, valss,
labajalavalss, masurka, padespaan. Mustjalas oli au sees oma kohalik rongitants.
Kadripäev
Vanasti, kui kadrid perest peresse käisid, ei jäetud pererahvale head karjaõnne soovimata. Kadrid
annaabi.ee 
