Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte, seega
on kohtul võimalik koguda tõendeid, sest kohtul on kohustus kaitsta avalikku huvi (vt
uurimispõhimõtet). Uurimispõhimõtte kohta on riigikohus sedastanud järgmist oma lahendis
3-2-1-65-09. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja
avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
Kohtulikeks erimenetlusteks on ka näiteks eraldi seadusega reguleeritud pankrotmenetlus,
saneerimismenetlus ja võlgadest vabastamise menetlus. Hagita menetluses saab asja arutada
siis, kui selleks on vastav norm materiaalõiguses, muul juhul on võimalik õigusi kaitsta
hagimenetluses. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-141-06 leidnud, et vastavalt TsMS § 476
lg-le 1 algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse
alusel. Sünnikoha kande muutmise huvi perekonnaseadus ei kaitse ning nimetatud kanne ei