majandustegevust, valitseb pankrotivara ja kaitseb kõigi võlausaldajate samuti võlniku õigusi ja huve. Kui kohus kuulutab välja pankroti, siis muutub ajutine panktorihaldur pankrotihalduriks. Ta on võlgniku seaduslik esindaja,kes teeb võlgniku nimel tehinguid pankrotivaraga ja esindab teada varalistes vaidlustes ning on ka juriidilisest isikust võlgniku juhtimisorgan. 6.Toimkond,üldkoosolek,nende kohustused ja õigused Pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Pankrotitoimkond võib tutvuda halduri toimikuga, nõuda vajaduse korral lisateavet ja dokumente pankrotimenetluse
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud majandusaasta aruande kontrollimiseks võib halduri ettepanekul määrata audiitori kohus. 17. Millal saab haldur esitada lõpparuande (PankrS § 162 lg 1)? * Haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui: 1)võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud; 2)Pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud; 3)ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks. 18. Mida tähendab kompromiss pankrotimenetluses ja kes võib teha selle kohta otsuse (PankrS § 178)? * (1) Kompromiss on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. (2) Kompromiss tehakse võlgniku või halduri ettepanekul pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist
Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. 9) Pärast juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist võib selle võlgniku ärinime või muud nime kasutada üksnes koos sõnaga «pankrotis». II LOENG: PANKROTIMENETLUSE ORGANID 1. Pankrotihaldur 2. Pankrotitoimkond 3. Võlausaldajate üldkoosolek 4. Kohus Nõudeavaldus esitatakse haldurile,mille peale kutsub haldur võlausaldajate ülkoosoleku kokku. Üldkoosolekul toimub nõuete kaitsmine. Võlausaldajate nõuded: tunnustatakse või jäetatakse tunnustamata ( vastuväidete esitamise korral). Nõude tunnustamata jäämise korral on võlausaldajal õigus pöörduda hagiavaldusega nõude tunnustamiseks maakohtusse 1 kuu
väljavaadetele, tagab võlgniku vara säilimise, annab juhul, kui kohus on keelanud võlgnikul vara käsutada ajutise halduri nõusolekuta, võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks või keeldub sellest, koostab halduri toimiku, teavitab teadaolevaid võlausaldajaid raha deponeerimise võimalusest, täidab muid kohtu poolt antud ülesandeid. b) pankrotitoimkond-kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Võib tutvuda halduri toimikuga, nõuda vajaduse korral lisateavet ja -dokumente pankrotimenetluse kohta, samuti kontrollida halduri majandustegevust pankrotivara valitsemisel.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.1.3 Pankrotihalduri kohustused ja õigused, halduri tasu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 2.1.4 Pankrotihalduri tegevuse korraldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 2.1.5 Pankrotihalduri tegevuse peale kaebamine, halduri vastutus, järelevalve halduri tegevuse üle . 15 2.2 Pankrotitoimkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 2.2.1 Pankrotitoimkonna moodustamine ja pädevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 2.2.2 Pankrotitoimkonna liikmete vastutus ja tasu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 2.3 Võlausaldajate üldkoosolek . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 2.3
Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 10 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel aga 30 päeva jooksul menetluse algatamisest arvates. Võlausaldaja pankrotiavalduse aga vaatab ta läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel pikendab kohus seda tähtaega kahe kuuni. Otsuse väljakuulutamisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri aruannet ja arvamust võlgniku maksejõuetuse põhjuste tekkimise kohta. Pankrotiorganiteks on pankrotihaldur, pankrotitoimkond, võlausaldajate üldkoosolek ja kohus. Pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid teeb pankrotihaldur. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes poolena võlgniku asemel (PankrS § 541 lg 1). Halduri pädevus on erinev sõltuvalt sellest, kas ta esindab juriidilisest isikust võlgnikku või füüsilisest isikust võlgnikku
on oluline. Iga kohalolija hääl loeb, ei rakendata proportsionaalsuse põhimõtet, et sõltuvalt võlanõude suurusest häältearv. Kompromissi kinnitamisel taastub võlgnik tehingu tegemise õigus, haldur jääb teostama järelvalvet. Halduri ja võlgniku vahel sõlmitakse kokkulepe halduri tasu osas, sest maksab võlgnik. Halduril on õigus tagasi võita vara nn pankrotipessa. Lisaks jääb tegutsema pankrotitoimkond. Kompromiss ei eelda ainult võlausaldajate nõuete rahuldamist, vaid samavõrd täitma majandustegevus plaaniga võetud kohustusi. Nt ettevõtte turu laiendamine. Kui kompromiss on kinnitatud, siis kehtib see kõigi võlausaldajate suhtes. Piiriülene pankr. Määrust 1346/2000 kohaldatakse piiriülestele maksejõuetusmenetlustele piiratult, seda täiendab liikmesriikide maksejõüuetusõigus.. Määruses on toodud kollisiooninormid, mis asendavad
võimalik sisse nõuda. Kuna täidab ka juh liikme kohustusi, siis kindlustusseltsid väga ei taha kindlustada juh liiget. Kui oleks pesakonstruktsioon olemas, oleks lihtsam, oleks käsunditäitja. Seaduse alusel määratud p menetluse läbiviija, võiks olla vabakutseline, nagu nt notar ja täitur. Raskeks teeb olukorra see, et on võlgniku esindaja, esindaja ja esindatava vahel tavaliselt käsundusleping, aga siin oleks absurdne seda väita. 2.2 Pankrotitoimkond Al § 73. 2.2.1 P toimkonna moodustamine ja pädevus Valitakse vu-te esimesel üldkoosolekul. Juhul kui koosolek ei tule kokku, siis haldur nimetab ise (kas on õige, kuna toimkond teostab järelevalvet? Ega väga ei ole). § 78 lg 3. Reeglipäraselt vu-d valivad üldkoosolekul, 3-7 isikut, ja küsitavusi on tekitanud reegel § 74 lg 2- Pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Üldkoosolekul hääletatakse vastavalt
264. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse. Võlgnikuks ei saa olla riik ja kohalik omavalitsus. Pankrotivõlausaldajaks on isik kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. 265. Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus? Pankrotiorganid: pankrotihaldur, pankrotitoimkond, võlausaldajate üldkoosolek, kohus. Pankrotihaldur on võlgniku seaduslik esindaja, tema teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus. Pankrotitoimkond esindab võlausaldajate huve, võlausaldajad (võlausaldajate üldkoosolek) on valinud pankrotitoimkonna, pankrotitoimkond kontrollib halduri tegevust. Võlausaldajate üldkoosolek koosneb võlausaldajatest või nende esindajatest. Võlausaldajate
pankroti. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotivõlgnikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus. Pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. 212. Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus? Oankrotimenetluse organid on kohus, võlausaldajate üldkoosolek, pankrotitoimkond ja pankrotihaldur. Kohus on õigusmõistmist teostav riigiorgan Võlausaldajate üldkoosolek: nende pädevuses on pankrotimenetluse olulised toimingud ja tegevused, nagu halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine, võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine; kompromissi tegemine, nõuete kaitsmine, pankrotitoimkonna liikmete kasutamise otsustamine jt küsimused. Pankrotitoimkond: Võlausaldajad valivad pankrotitoimkonna, kes esindab võlausaldajate huve, valdab
Halduri pädevus on erinev sellest, kas ta esindab juriidilisest isikust võlgnikku või füüsilisest isikust võlgnikku. Juriidilisest isikust võlgiku puhul võib haldur esindada võlgnikku kõigis tehingutes ja õigustoiminugtes, füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võib haldur teha ainulte neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. 2) Pankrotitoimkond Esindab võlausaldajate huve, valavb halduri tegevuse üle ja täidab muid ülesandeid. Toimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. 3) Võlausaldajate üldkoosolek Selle pädevuses on pankrotimenetluse olulised toimingud ja tegevused, nagu halduri kinnitamine ja
kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Halduri pädevus on erinev sellest, kas ta esindab juriidilisest isikust võlgnikku või füüsilisest isikust võlgnikku. Juriidilisest isikust võlgiku puhul võib haldur esindada võlgnikku kõigis tehingutes ja õigustoiminugtes, füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võib haldur teha ainulte neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. 2) Pankrotitoimkond – Esindab võlausaldajate huve, valavb halduri tegevuse üle ja täidab muid ülesandeid. Toimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. 3) Võlausaldajate üldkoosolek – Selle pädevuses on pankrotimenetluse olulised toimingud ja tegevused, nagu halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise
Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. 212. Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus? Pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes Pankrotitoimkond esindab võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid ülesandeid. Toimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlastatult seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on pankroti menetluse olulised toimingud ja tegevused, nagu halduri kinnitamine ja
Halduri pädevus on erinev sellest, kas ta esindab juriidilisest isikust võlgnikku või füüsilisest isikust võlgnikku. Juriidilisest isikust võlgiku puhul võib haldur esindada võlgnikku kõigis tehingutes ja õigustoiminugtes, füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võib haldur teha ainulte neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. 2) Pankrotitoimkond Esindab võlausaldajate huve, valavb halduri tegevuse üle ja täidab muid ülesandeid. Toimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. 3) Võlausaldajate üldkoosolek Selle pädevuses on pankrotimenetluse olulised toimingud ja tegevused, nagu halduri
annaabi.ee 
